Koorid kutsuvad septembris rahvast uuele “Eestimaa laulule”
“Aeg on küps, “Eestimaa laul 15” tuleb,” kinnitas Enno Selirand, Tallinna linnavolikogu liige ja kunagise ürituse üks korraldajaist. “Nii nagu 1988. aastal vajas Eesti rahvas tagasipeegeldust murrangulisest suvest, siis nüüd sügisel vajab rahvas ka kokkusaamiseks põhjust, et tunda end tervikuna.”
Seliranna sõnul laulavad rahvale Eesti Meestelaulu Selts ja Eesti Kooriühing, kuhu kuulub omakorda palju kooride alaliite.
Eesti Kooriühingu juhatuse esimehe Aarne Saluveeri sõnul oli “Eestimaa laul” muusikasündmus, mis innustas Eesti rahvast iseseisvusele. Kuna aga projekti esitleti alles üleeile, võib hiline planeerimine Saluveeri sõnul probleeme tekitada.
Korjandus Ernesaksale
Ka dirigent Hirvo Surva ei osanud hinnata, kui palju inimesi nii lühikese etteteatamise peale kohale tuleks. “Samas pole ju vaja uusi laule, need on nii, nagu vanasti olid, rahvas laulis neid ilma õppimata,” ütles ta.
11. septembril 1988 kogunes lauluväljakule rekordarv inimesi – 300 000 – ning Trivimi Velliste nõudis seal esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.
Enamik praegusi korraldajaid osales seal ka 15 aasta eest. “See oli suvi, kus sinimustvalged lipud olid välja toodud ja tulid Alo Matiiseni isamaalised laulud,” ütles tollal koorilaulja ja ansambli Karavan liikmena osalenud Saluveer. “Nende kirjutamine ja esitamine oli võimas muusikaline protestiavaldus. Täna peaksime keskenduma eestlaste kui unikaalse väikerahva elukeskkonna arendamisele, rahvuskultuuri edendamisele,” lisas Saluveer.
Seliranna sõnul on ürituse korraldamise eesmärke koguda raha Eesti ühe armastatuima helilooja Gustav Ernesaksa ausamba tegemiseks.
“Ei olegi ju Gustav Ernesaksale kui meie lauluisale õige raha küsida transiidiärimeeste, vaid Eesti rahva käest,” ütles ta. “Nii nagu oleme laulupidu oma südames kandnud, oleme seal kandnud ka Ernesaksa kui rahvusliku identiteedi ühte alustuge.”
Üritus on tasuta
Kontserdile pääseb praeguse seisuga tasuta. Lauluseltside juhid leidsid Seliranna sõnul, et sissepääsu raha küsida ei ole eetiline, aga kuidas korjandust teha, on veel lahtine.
Seliranna sõnul toimub “Eestimaa laul” 14. septembril lauluväljakul. Samas ei ole üritus tema sõnul mingilgi moel poliitikaga seotud, sest osapoolte peamine tingimus oli täielik poliitikavabadus. “Sallimatu on ükskõik milline klikistunud mõtlemine,” märkis ta. “Samas me kunagi ei tea, mida inimene võib mikrofoni juurde minnes öelda.” Ta ei täpsustanud, keda kõnesid pidama kutsutakse.
Et välistada ürituse kasutamist poliitilistel eesmärkidel, on see plaanitud referendumipäeva õhtule.
Surva sõnul ei kohusta rahvahääletuse päev tegijaid millekski. “Samas kui inimesed on päeval oma otsuse teinud ja õhtul kokku tullakse ja meenutatakse aegu, mis olid 15 aastat tagasi ja ka ju midagi otsustati, ei näe ma selles midagi halba,” ütles Surva. “Küsimus ei ole ju Euroopa Liidu otsustuses sellel päeval, kuivõrd natuke mõelda, kuidas me edasi oleme ja mis me oleme.”
Samale Eesti tuleviku suhtes otsustavale päevale tahab ühiskondliku leppe sihtasutuse nõukogu esimees Aadu Luukas lükata ka leppe allakirjutamise. “Oleme arutanud, et see võiks nii olla, kuid sõltub osapooltest,” ütles ta.
Linnavalitsus pakub oma kontserti
Kahe nädala pärast korraldab Tallinna linnavalitsus Raekoja platsil suure kontserdi, millega tähistab Eesti taasiseseisvumispäeva 20. augustil.
Tallinna aselinnapea Margus Allikmaa sõnul saab kontserdil kuulata head rokkmuusikat ning seal võtavad sõna Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja linnavolikogu esimees Maret Maripuu.
Allikmaa kinnitas, et sõna-võtud on seotud aastapäevaga ja sellele ei maksa kindlasti mingit poliitilist värvingut anda.
Raekoja platsil toimuva kontserdi esimeses pooles esitab endistest Ruja muusikutest koosnev Led R koos Tallinna Kammerorkestriga Igor Garšneki arraneeritud Ruja muusikat. Kontserdi teise poole esineja on lahtine.
