Oma sõnumi levitamiseks võttis sihtasutus ette riigikogulaste postkastidesse spämmi saatmise. Selle asemel, et adresseerida isiklik seisukoht konkreetsele riigikogu liikmele või asjaga rohkem seotud grupile, võimaldatakse oma nimi ja meiliaadress panna sihtasutuse koostatud üldise protestiavalduse alla, mille veebileht saadab automaatselt riigikogu kõigile 101 liikmele. Kirja sisu jääb alati samaks. Sellisel meetodil on veebilehe andmeil riigikogulaste postkastidesse saadetud kokku üle 190 000 kirja.

Kooseluseaduse algatajate hulka kuuluv Rainer Vakra ütles, et tema on oma postkastis näinud umbes 50 sellist kirja. Teine algatajate rühma liige Rait Maruste on neid saanud koguni saja ringis.

Vakrale meenus, et selline tormiline reaktsioon oli ka näiteks jahiseaduse küsimusega, kas tohib pistrikke jahil kasutada.

Marustel on kogemusi rahvakogu toetajatega, kes saatsid talle üht ja sama teksti, ainult lõppu ja algust oli iga kirjaga natuke muudetud.

Spämmile vastust ei saada

Vakra märkis, et spämmile ta mõistagi ei vasta, kuid automaatselt ei kustuta ta ühtegi kirja, vaid loeb kõik läbi. „Selliseid mooduseid on ka varem kasutatud, aga võib-olla maht on seekord suurem kui tavaliselt,” lisas ta.

Arvutikaitse ekspert Aare Kirna märkis, ta ei poolda küll survegrupi töövõtteid, aga midagi keelata või ette võtta antud juhul ka ei ole. „Mul võib olla riigikogu liikmetest küll inimlikult kahju, aga midagi pole teha – survegrupi sõnumite ärakuulamine, ka e-posti vormis, on nende igapäevatöö, nad saavad selle eest palka ja meie, maksumaksjad, anname neile palgamaksmiseks raha,” märkis ta.