Koostöö kogu: Ees on põlvkondade vahetus
Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi – näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.
„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“
Uuringud näitavad, et viimastel aastatel on kontaktid erinevate rahvuste vahel Eestis mõnevõrra sagenenud (Lõimumiskava monitooring 2010). „See on rahvussuhete arengu aluseks. Seni kuni me ei ela, õpi ega tee asju koos, olukord ei muutu,“ sõnas Rahvuste Ümarlaua liige Jekaterina Eilart.
„Lõimumine toimib palju lihtsamalt ja efektiivsemalt läbi kultuuri ja just sellist integratsiooni peaks toetama. Selleks aga peab olema kõrgemal poliitilisel tasandil kokku lepitud, et kõik Eestis elavad inimesed, kes soovivad Eesti ühiskonna arengusse panustada, olenemata kodakondsusest ja rahvusest, on meie inimvara. See peaks välistama ka rahvuskaardi kasutamist poliitilistel eesmärkidel.“