Koostööaldis Tartu ülikool otsib sõpru Moskva riiklikust ülikoolist

Õp­pejõudu­de, tu­den­gi­te ja dok­to­ran­ti­de va­he­tus pa­kub hu­vi näi­teks ma­jan­dus­tea­dus­kon­na­le.

 „Nii pal­ju eest­la­si po­le ku­na­gi kor­ra­ga meie tea­dus­kon­nas ol­nud,” rõõmus­tas ei­le Mosk­va üli­koo­li fi­lo­loo­gia tea­dus­kon­na de­kaan Ma­ri­na Remn­jo­va.

Rõõmu põhjus­tas esi­me­ne Tar­tu üli­koo­li (TÜ) päev Mosk­va riik­li­kus üli­koo­lis (MRÜ), mil­le kor­ral­da­sid kaks vap­rat nais­te­rah­vast – MRÜ ees­ti kee­le lek­tor Eve Raes­te ja Tar­tu üli­koo­li ve­ne kee­le pro­fes­sor Iri­na Külmo­ja. Külmo­ja alus­tas 2004. aas­tal pro­jek­ti, mil­le tu­le­mu­se­na võttis MRÜ eel­mi­sel sügi­sel esi­mest kor­da ühek­sa tüdru­kut vas­tu ees­ti kee­le eria­la­le ja TÜ saa­tis Eve Raes­te Mosk­vas­se õpe­ta­ma.

Nii pal­ju häid sõnu kui TÜ päe­va lõpe­ta­mi­sel pole ühe eest­la­se koh­ta Mosk­vas ammu kuul­dud. De­kaan Remn­jo­va sõnul on Eve Raes­te poo­le aas­ta­ga pan­nud ve­ne tüdru­kud ees­ti keelt ar­mas­ta­ma. „Meil on Eve­ga vä­ga ve­da­nud,” ütles ta, „E­ve siia saat­mi­ne oli Tar­tu üli­koo­li kõige suu­rem kin­gi­tus mei­le.”

Tüdru­kud kin­ki­sid omalt poolt TÜ päe­va küla­lis­te­le ees­ti­keel­se lau­lu „Vil­jan­di paa­di­mees” Unt­sa­ka­te tööt­lu­ses.

Te­ge­li­kult on ees­ti kee­le lek­to­ri Mosk­vas­se saat­mi­ne TÜ ja MRÜ koostöö üks esi­me­si sam­me. „Üri­ta­me koostööd suu­ren­da­da,” ütles ka­he üli­koo­li va­hel sõlmi­tud le­pin­gu ku­raa­tor Iri­na Külmo­ja.

Raha leiab ruttu

MRÜ-ga õppejõudu­de, dok­to­ran­ti­de ja tu­den­gi­te va­he­tu­sest on näi­teks hu­vi­ta­tud TÜ ma­jan­dus­tea­dus­kon­na de­kaan Too­mas Hald­ma. „Ma usun, et hu­vi Mosk­vas õpe­ta­mi­se ja õppi­mi­se vas­tu oleks suur, sest Ve­ne­maa on ik­ka­gi nii suur maa,” ütles ta. „Ai­nu­ke prob­leem võib ol­la tu­den­gi­te kee­leos­kus.”

Hald­na sõnul oleks TÜ nõus õppejõude ja dok­to­ran­te MRÜ-ga va­he­ta­ma ju­ba kas või sügi­sest, sel­leks on põhimõtte­li­selt võima­lik kii­res­ti ra­ha lei­da.

2010/11. õppeaas­tal peak­sid prae­gu MRÜ-s ees­ti keelt õppi­vad tu­den­gid tu­le­ma aas­taks Tar­tus­se õppi­ma. Külmo­ja loo­tis, et siis õnnes­tub oma­kor­da saa­ta MRÜ-sse va­he­tus­tu­den­gi­teks TÜ ve­ne fi­lo­loo­gid. „Neil oleks va­ja ot­se tut­vu­da Ve­ne kul­tuu­ri­ga ja Mosk­vas rää­gi­ta­va ela­va ve­ne kee­le­ga,” lau­sus Külmo­ja.

Rekord: kuus ajalooloengut jutti

•• Sel nädalal lõpetas Moskva riiklikus ülikoolis (MRÜ) kahenädalase loengutsükli Eesti kõige varasemast ajaloost Tartu ülikooli (TÜ) professor Aivar Kriiska.

•• Rekordpäeval pidas Kriiska koguni kuus loengut. Kingituseks jättis ta äsja Eestis trükitud venekeelsed Eesti ajaloo atlased ja venekeelsetele gümnaasiumidele mõeldud ajalookonspektid.

•• Järgmisel kevadel loodab Kriiska Eesti ajaloo õpetamist jätkata.

•• Eilsel TÜ päeval peetud ettekannetest oli kõige huvitavam professor Irina Külmoja jutt sellest, kuidas on muutunud Eesti venelaste vene keel ja milliseid eestikeelseid sõnu kasutavad vene noored. Soome-ugri keelte kateedri juhataja kutsus professor Külmoja kohe suure vaimustusega lugema samal teemal loenguid MRÜ-s.