Koostootmisjaamade arendajad lubavad odavamat toasooja
Kui riik tuleb vastu Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu soovitusele muuta elektrituru seadust väiketootjatele soodsamaks, võib juba lähiaastail kerkida ligi kümme uut elektri ja soojuse koostootmisjaama, mis tähendaks tarbijatele odavamat toasooja.
Paar suuremat soojatootjat on huvitatud koostootmisjaamade püstitamisest Eesti suurematesse linnadesse. Uute koostootmisjaamade püstitamiseks alustati eeltöid nii Kohtla-Järvel kui ka Tartus.
Ehituskava Lohkvas
800–900 miljonit krooni maksva koostootmisjaama püstitamine Tartu külje alla Lohkvasse seisab Fortum Tartu juhatuse esimehe Mati Meose sõnul riigi tahte taga. Eesti suuremaid erakätes olevaid sooja- ja elektriettevõtteid koondava Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu koostootmisnõukogu juhtiv Meos ütles, et kui riik ei muuda elektrituru seadust, puudub kogu Tartumaa ajaloo suurimal investeeringul mõte.
Nimelt ei tasu turba baasil toimiva koostootmisjaama püs-titamine praeguse seadustiku tõttu lihtsalt ära. “Turuhinnaga tuleks osta süsihappegaasi kvoot, riik ei taga jaamale vajaminevat turbakogust ja hind, millega riik uuest jaamast elektrienergiat ostaks, oleks liiga madal,” võttis Meos koostootmisjaama püstitada soovivate ettevõtete mured kokku.
Tavatarbijale tähendaksid uued koostootmisjaamad tänasest odavamat toasooja ja aitaksid Meose hinnangul pidurdada aasta-aastalt kasvavaid elektrihindu.
“Kohaliku kütuse toodangumahu kindlustamise tähtsus ilmnes täiesti uuest vaatepunktist äsjaste külmade ilmade ajal, kui Eesti Gaas ei olnud võimeline kindlustama soojatootjaid piisava koguse gaasiga,” lisas Meos. Turba baasil töötavate koostootmisjaamade loomine vähendaks Eesti sõltuvust Vene naftast ja gaasist.
Nädala alguses saatis jõujaamade ja kaugkütte ühing kolme koalitsioonierakonna juhtidele kirja, milles tegi mitmeid ettepanekuid väikeste sooja- ja elektrijaamade rajamise soodustamiseks. Kirjas toodi näiteks Saksamaad, kus väikeseid elektritootjaid rahaliselt toetatakse.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kütuse ja energiaturu talituse peaspetsialist Viive Shavel teatas, et esialgu kindlustab riik väikeseid elektritootjaid energia kokkuostmisega. See tähendab, et riik sõlmib rajatavate jaamade omanikega lepingu, et ostab 12 aasta jooksul kokkulepitud hinnaga elektrienergia ära. Selle edasimüügiga tegeleb siis näiteks Eesti Energia.
Praegu pakub riik näiteks Fortum Tartule ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest 47 senti, kuid tootjate hinnangul oleks minimaalne tasuv hind 59 senti.
Shaveli sõnul hinnavaidlused jätkuvad, lähiajal peaks analüüsi tegema ka energiaturu inspektsioon.
Plaanimisel tosin koostootmisjaama
Eelmise aasta lõpus vastu võetud pikaajaline energiamajanduse arengukava näeb ette 12 koostootmisjaama rajamist. Suuremates linnades, näiteks Tallinnas ja Tartus alustati koostootmisjaamade ehitamiseks ettevalmistustöid. Väiksemates linnades kataksid uued jaamad peaaegu täielikult kogu piirkonna elektri- ja toasoojatarbimise vajadused. M.O
