Koplis tegutses mituküm-mend elujõulist seltsi ning see on tasand, milleni tänapäeval annab veel jõuda.

VANA RAHVAMAJA PÕLES MAHA. Kui piirduda harmoonilise ühiskonna ühe aspekti, seltsitegevusega, siis ei saa parimalgi tahtmisel mööda minna kohalikust rahvamajast, mis oli linnaosa seltsitegevuse üheks olulisemaks keskuseks.

Kopli vana rahvamaja, mis oli ühise katuse all kohaliku õigeusu kirikuga hävis 25. detsembril 1934. aastal tulekahjus. Kuigi kultuuriüritusteks kasutati ka koolimaja, kinosaali, kaitseliidu ja tuletõrje maja, oli mõeldamatu jätkata ilma rahvamajata.

Selle vajalikkusest kõneldi varsti pärast tulekahju. 8. mail 1935. aastal tegi Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor Nikolai Viitak juba ametlikult ettepaneku rajada uus rahvamaja. Samas otsustati eraldada esimesed summad eeltöödeks.

23. jaanuaril 1936. aastal tuli Kinnisvaravalitsuse nõukogus kokku Kopli rahvamaja ehitamise komitee. Arhitekt Elmar Lohk oli esitanud kavandi, mis üldjoontes tunnistati vastuvõetavaks. Ehituse algseks maksumuseks arvestati 30 000 kuni 40 000 krooni.

Alul ei olnud kavas väga suurt rahvamaja ehitada, kuid pärast Tehnikainstituudi rajamist Koplisse tuli esialgset plaani korrigeerida.

16. veebruaril 1936. aastal pandi rahvamajale pidulikult nurgakivi. Tseremooniale olid saabunud riigivanem Konstantin Päts, haridus- ja sotsiaalminister Nikolai Kann, majandusminister Karl Selter, Tallinna linnapea Jaan Soots jt. tähtsad isikud.

UUS RAHVAMAJA VALMIS KOLM AASTAT HILJEM. Täpselt kuu aega hiljem toimus Kopli rahvamaja ehitustööde sobivaima ehitusettevõtja selgitamine, millest võttis osa seitse kandidaati. Sõelale jäi Karl Didvigi firma, mis pidi tegema kõik põhitööd 106 500 krooni eest. 15 kuud kestnud ehitustööd ei piirdunud 11 220 ruutmeetri suuruse hoone ehitamise ja sisustamisega, vaid kaunistati kogu ümbrus: rajati purskkaev, ilumuru, lilleklumbid, nägus piirdeaed. Kokku läks rahvamaja ehitus maksma 210 000 krooni.

26. septembril 1937. aastal oli maja pidulik avamine. Rahvamaja õnnistasid sisse pastor Paul Kuusik ja ülempreester Nikolai Päts.

Hoone fassaadi kaunistas kunstnik Rudolf Saaring-Sõrmuse kavandatud naisfiguur ning rahvuslike motiividega ornamendid fassaadil.

Teatrisaali ehteks olid tekstiilikunstnik Friedemanni valmistatud ukse-, akna- ja lavaeesriided ning skulptor Fredi Sannamehe valmistatud riigivanem Konstantin Pätsi ja majandusminister Karl Selteri mustast graniidist büstid.

Sellega väljendati Kopli elanike tänu igakülgse abi osutamise eest rahvamaja ehitamisel

JOOMINE JA POLIITIKA KEELATUD. 15. septembril 1937. aastal kinnitas a/s Kopli Kinnisvarad erakorraline peakoosolek Kopli rahvamaja üldise põhimääruse, mille järgi tohtis hoonet kasutada ainult kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel ning kehakultuuri tarbeks.

Rahvamajas oli keelatud parteipoliitiline kihutustöö, alkoholi müük ja tarbimine. Rahvamaja kasutamise eest saadav üür ei olnud mõeldud kasu saamiseks, vaid hoone ja selle ümbruse korrastamiseks ja remondiks.

Alumisel korrusel paiknevas nn. väiksemas saalis toimusid peamiselt kultuuriüritused. II korrusel paikneva võimla kasutamise graafikust võis näha, et see oli täis kõikidel nädalapäevadel, sageli kella 10 hommikul kella 10 õhtul. 376 istekohaga võimla sobis ka kultuuriüritusteks.

II korrusel paiknes ka teatrisaal ehk pidusaal, mis koos rõduga mahutas 374 istekohta ja kus toimusid kuus vähemalt kaks korda teatrietendused ning seda võis kasutada ka kinoetendusteks, peoõhtuteks ja kursuste korraldamiseks.

1938 .aastal kasutati võimlat 20 korda teatrietenduste, 4 korda kontsertide ning 15 korda peoõhtute korraldamiseks. Väike saal loengute jms. tarbeks mahutas kuni 100 inimest.

Esinduslikuks oli kujundatud ka einelauaruum. 1940. aasta alguses koostatud menüüst võime lugeda, et lambaraguu maksis einelauas 25 kuni 35 senti, pikkpoiss kartulitega 15kuni25 senti, rammuleem munaga 20 senti, hernesupp 10 kuni15 senti, kohv 10 senti.

Rahvamaja III korruse ruumid jäid Tehnikaülikooli tudengitele sümboolse tasu eest kasutamiseks, hiljem kasutasid neid ka Kopli töölisorganisatsioonid.

Kopli rahvamaja kasutasid aktiivselt praktiliselt kõik kohalikud ühingud ja asutused. Seal tähistati vabariigi aastapäeva, kohaliku kooli pidulikke aktusi jne.

RAHVAMAJAST SAI MADRUSTE KLUBI. Rahvamaja oli üheks esimeseks hooneks Tallinna Tehnikaülikooli poole kavandatud allee äärde. Sellele pidid lisanduma veel igati kaasaegsed raamatukogu, saun, kirik, kaubanduskeskus jpm.

Rahvamaja kõrvale alustati staadioni ehitamist, plaanis oli rajada uusi parke, purskkaeve, lillepeenraid jms. Paraku tõmbasid 1940. aasta sündmused tõmbasid sellele kriipsu peale.

Nõukogude võimu algaastatel anti Kopli rahvamaja nõukogude sõjaväele. Seda hakati rahvasuus nimetama “Madruste klubiks”. Nagu teistegi hoonete puhul, mis olid nõukogude sõjaväe kasutada, lagastati ka Kopli rahvamaja kapitaalselt.

Pooleldi lagunenud rahvamaja anti 1990. aastate I poolel erakõrgkoolile “I stuudium”.

Enne õppetöö algust tegi kõrgkool küllaltki ulatuslikke remonditöid ning heakorrastas ka majaümbruse, kuid 1940. aastale eelnenud olukorra taastamine oli ülejõukäiv.