"Vähemalt kümme korda olen küll selle ehitise maha lammutanud, aga kasu sellest pole," nentis Igor Krõlov. Praegu on kraavikallastel kasvavas kaasikus paarikümne sentimeetri jagu vett ja alusmetsa kuusehakatised on pruunikaks tõmbunud.

"Kaskedel on juba koor lahti ja varsti ei saa neist enam ka küttepuid," arvas Krõlov. Noormees on oma murest rääkinud ka jahimeestele, kuid nood pole koprajahist eriti huvitatud.

Viljandimaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti Jaak Põldma sõnul tuleb koprakahjustuste korral maaomanikul tamm lihtsalt maha lõhkuda või siis kohaliku jahiseltsi poole pöörduda.

Hävinud metsa eest hüvitise saamist peab spetsialist lootusetuks. "Eestis on küll välja makstud põdrakahjustusi, kuid kobraste hävitustööd pole veel kompenseeritud," teadis ta.

Seaduse järgi lähevad metsakahjustuste hüvitamisel arvesse need kahjustused, mille loomad on taimedele tekitanud kasvuperioodil, ning maaomanik peab oma maal ulukite tegevuse ohjeldamiseks jahiseltsiga rendilepingu sõlmima.