"Vähemalt kümme korda olen küll selle ehitise maha lammutanud, aga kasu sellest pole," nentis Igor Krõlov Sakalale. Praegu on kraavikallastel kasvavas kaasikus paarikümne sentimeetri jagu vett ja alusmetsa kuusehakatised on pruunikaks tõmbunud.

"Kaskedel on juba koor lahti ja varsti ei saa neist enam ka küttepuid," arvas Krõlov. Noormees on oma murest rääkinud ka jahimeestele, kuid nood pole koprajahist eriti huvitatud.

Viljandimaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti Jaak Põldma sõnul tuleb koprakahjustuste korral maaomanikul tamm lihtsalt maha lõhkuda või siis kohaliku jahiseltsi poole pöörduda.

Hävinud metsa eest hüvitise saamist peab spetsialist lootusetuks. "Eestis on küll välja makstud põdrakahjustusi, kuid kobraste hävitustööd pole veel kompenseeritud," teadis ta.

Seaduse järgi lähevad metsakahjustuste hüvitamisel arvesse need kahjustused, mille loomad on taimedele tekitanud kasvuperioodil, ning maaomanik peab oma maal ulukite tegevuse ohjeldamiseks jahiseltsiga rendilepingu sõlmima.

Tarvastu vallavanem Jaan Lukas ütles, et kopratammi saaks kas Fiskarsi metsatöömasinaga lammutada või õhkida. "Autoga ei pääse paraku igale poole ligi, nii et õhkimine on kindlam, pealegi ei hakka kobras õhitud tammi enam taastama," arvas Lukas.

Pole veel teada, kui kalliks õhkimine võib minna ja kes selle töö ette võtaks. Võimalikeks koostööpartneriteks peab Lukas teedevalitsust ja Kaitseliitu. Keskkonnaspetsialistidelt on õhkimistöödeks nõusolek saadud.

Jahindusspetsialist Jaak Põldma sõnul tuleb 30. novembril Karksi valla Kopra talus koprakahjustuste ärahoidmise õppepäev, millel esineb bioloog-zooloog Nikolai Laanetu Tartust.