Koprad vallutavad uusi territooriume
Maaomanikud, kelle kultuurheinamaadele ja metsale koprad kurja teevad, näeksid neid ulukeid meelsasti kõht ülespidi veepinnal ulpimas. Koprad, kes veel viis-kuus aastat tagasi ei tekitanud erilisi probleeme, vallutavad üha uusi alasid.
Eriti just metsa- ja kunagiste põllumaade kuivenduskraavide sulgemisega uputavad need tublid tammimeistrid maid üle: pinnas muutub liigniiskeks, metsa kasv pidurdub ja noorendikud hukkuvad.
Maaomanik süüdistab jahimehi
Väike-Maarja valla Pikevere Mõisamaa nimelise maaüksuse omanik süüdistab Kiltsi jahisektsiooni mehi, et need ei ole korduvatele pöördumistele vaatamata pidanud piisavalt koprajahti, mistõttu veetase Ilmandu jõkke suubuvas kuivenduskraavis on enneolematult kõrge.
Maaomaniku väitel on tema maadel seetõttu hukkunud 3,8 ha kultuurtaimestikku ja pöördumatut kahju saanud paar hektarit keskealist männikut.
Kiltsi jahisektsiooni jahimehed aga ütlevad, et nemad on Mõisamaa maaüksuselt püüdnud nii kopraid kui ka hävitanud kraavidel tamme. Maaomanikuga pole saadud lepingut sõlmida just tema enda süü läbi.
Purelemise asemel koostööle
Esmaspäeval arutas jahindusnõukogu Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi juures maaomaniku kaebust. Mõisamaa maaomanik esitas soovi lõpetada rendileping Rakvere Jahindusklubiga ja kuulutada välja uus avalik konkurss.
Jahindusklubi juhataja Enno Vilepill oli üllatunud jutust rohketest avaldustest klubisse ja ütles, et tema neid nii palju küll ei tea. Jahindusnõukogu asus nõuandva koguna seisukohale, et jahirendilepingu tühistamiseks piirkonnas pole praegu alust.
Kobraste hävitamine ainult ühes piirkonnas ei anna ka soovitud tulemust, sest loomade levik on üleüldine ja nad tulevad niikuinii varsti tagasi. Ka leidis nõukogu, et rohkem tuleks keskenduda koostööle, suhtlemisele maaomanikega ja sõlmida nendega konkreetsed lepingud.
“See tundub suurte alade puhul raske, kuid sugugi mitte võimatu,” ütles jahiühistu Pistrik juht Alo Ling.
Huvilise ja asjatundjana kohal olnud kobraste jahile pühendunud Jaan Kraav tähendas, et küttidel lasub küll kohustus ulukite arvu reguleerida, kuid kraavide puhastamise eest peavad hea seisma ka maaomanikud.
Maaomanike huvid ja sihid on aga erinevad ning paljud neist piiravad oma maadelt läbisõitu tõkkepuudega; nii mõnigi ütleb jahimehele, et mis sa siin üldse kolad.
