Koprad vallutavad Viljandimaad
«Eesti koprapopulatsioon suureneb ja seda mitte ainult tänu juurdekasvule,» ütles Viljandimaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Jaak Põldma.
Tema sõnul on tugev kobraste migratsioon Eestisse. Loomi tuleb siia nii Lätist mööda Koiva jõge kui Venemaalt üle Pihkva järve.
Põldma ei välistanud, et kopraid on Eestisse rännanud ka Soomest.
«Euroopas on kahte liiki kopraid,» selgitas ta. «Kanada kobras on asustanud Soome ja Rootsi, Eestis ja Venemaal elab aga euroopa kobras.»
Spetsialist rääkis, et on lasknud küttidel lisaks kobrastele loendada ka kättesaadud tiinete loomade looted. Selgus, et üks jahimees oli lasknud kopra, kel oleks sündinud seitse poega.
«Euroopa kopral on kirjanduses sellist loodete arvu registreeritud ei ole, kanada kopra puhul on see aga võimalik,» selgitas Põldma. «Nüüd ongi küsimus, kas Karjala ja Peterburi kaudu on meile jõudnud ka kanada kobrast.»
Spetsialisti sõnul võib jõulisema kehaehitusega kanada kobras euroopa kopra Eestist välja tõrjuda.
2002. aasta ulukite ametliku loenduse järgi elab Viljandimaal praegu 1135 kobrast. Loenduse aluseks oli loomade pesakuhilate ja urgude arv.
Möödunud aastal loendasid Viljandimaa jahimehed 945 kobrast, mis on 190 võrra vähem kui tänavu. Kütiti neid 313, sealhulgas 125 kahjustuskohtades.
Jaak Põldma nentis, et kobraste asustusala on maakonnas looduslikest veekogude pindalast viis korda suurem.
«Kui kobrast siia asustati, ei osanud keegi ette kujutada, et ta levib kuivendussüsteemidesse,» jutustas jahindusspetsialist.
Ta nentis, et nende loomade tegevuse tagajärjel muutuvad metsa kuivendamiseks tehtud investeeringud asjatuks. Viljandimaal on seetõttu rikutud umbes tuhat hektarit metsa.
Põldma lisas, et olukorra ainus lahendus on koprad metsa kuivendussüsteemidest välja küttida.
