Kopraid ja minke on siginenud ülearu
Riiklik looduskaitsekeskus on alustanud poolveeliste imetajate loendamist Nigula, Sookuninga ja Luitemaa looduskaitsealal ning Soomaa rahvuspargis.
Loenduse käigus püütakse kas jalgsi või paadiga läbi kammida ligi 50-ruutkilomeetrine maa-ala.
Riikliku looduskaitsekeskuse seire ja teadustöö spetsialist Remek Meel rääkis, et loendajaid huvitab esmalt poolveeliste imetajate pesakondade arvukus ning nende suurus. “Loendamine on alanud, aga kuna tänavu on olnud väga pikk sügis, siis on see ka meie tööd mõjutanud,” lisas Meel.
Sobivad vähesed spetsialistid
Kui lindude loendamist kergendab nende rõngastamine, siis poolveeliste puhul Meele sõnul mingisugust märgistamist ei kasutata, sest loendajad jätavad juba loendatud pesakonnad meelde. Üle Eesti on aeg-ajalt korraldatud mõnel kitsal maa-alal poolveeliste imetajate loendusi ning nende tulemusi üldistades on igal aastal hinnanguliselt välja selgitatud kobraste, saarmaste, ameerika naaritsate, vesimuttide, mügride, kärpide ja tuhkrute arvukus.
Viimastel andmetel on näiteks koprad oma optimaalse arvukuse 10 000 ületanud ligi 8000 isendiga ning isegi jahimeestel on nende leviku kontrollimisega probleeme. Meele sõnul saabki 2008. aasta suvel, mil lõppeb Soomaa poolveeliste imetajate loendus, asuda koostama plaane kas mõne isendi kaitsmiseks või piiramiseks.
“Ka mink on jahiloom ja võõrliik, mis tähendab, et nende levikut tuleb oluliselt seirata. Kui nende arvukus hakkab halvasti mõjuma teiste poolveeliste arvukusele või loodusele, tuleb nende arvukust piirata,” lisas Meel.
Kuna poolveeliste loendamine on Meele sõnul keeruline ettevõtmine, siis sobivad loendajateks vaid vähesed spetsialistid. “Näiteks tavalistest jahimeestest pole abi, sest neid kasutades ei saaks piisavalt usutavaid andmeid,” lisas Meel.
Riiklik looduskaitsekeskus viiski Soomaa poolveeliste imetajate “inventeerimiseks” läbi riigihanke, mille võitis füüsilisest isikust ettevõtja Rannus Prii. Ligi 150 000 krooni eest peaks Prii kokku lugema peaaegu kõik Soomaa poolveelised imetajad.
Viimastel aastatel läbi viidud säärased poolveeliste imetajate arvukust uurinud loendused ja suuremate looduskaitsealade nagu Matsalu ja Kassari keskkonnamõjude uuringud on näidanud, et kobraste ja minkide arvukus on kiirel tõusuteel ning nende arvukuse piiramine oleks vajalik. Näiteks on mingid põh-justanud mandril euroopa naaritsa väljasuremise.
