Kopsu siiranud Tartu arstid tegid neljapäeval Eesti meditsiiniajalugu



Kopsu siiranud Tartu arstid tegid neljapäeval Eesti meditsiiniajalugu
Doktor Tanel Laisaare juhitud meeskond viis neljapäeval kopsuravi Eestis uuele tasemele.Raivo Tasso (maaleht)

Tartus ülikooli kliinikumis toimus Eesti esimene kopsusiirdamise operatsioon.

Neljapäeva võib kirjutada meie meditsiiniajalukku – Tartu ülikooli kliinikumis toimus Eesti esimene kopsusiirdamise operatsioon. Tunde kestnud operatsiooni tegi doktor Tanel Laisaar oma meeskonnaga, patsient on aastaid kroonilist kopsuhaigust põdenud 61-aastane naine.

Laisaar tunnistas, et tegemist oli suure sündmusega. „Aga teisalt on see vast suure asja algus. Ettevalmistusi kopsusiirdamiseks Eestis on tehtud kolm aastat ja praegune siirdamine on tegelikkuses alles algus,” jäi Laisaar tagasihoidlikuks.

Operatsiooni järel tuli patsient teadvusele, kuid praegu hoitakse teda narkoosi all, kuna ta vajab juhitavat hingamist. See on selliste operatsioonide puhul rutiin, tänu millele on patsiendil toimuvat kergem taluda.

Operatsioonitoas oli siirdamise juures kümneid inimesi. Kirurge oli eri etappidel neli, nende seas ka kardiokirurg Arno Ruusalepp. Lisaks mitu anestesioloogi, kunstvereringearst, intensiivraviarst, operatsiooni- ja anesteesiaõed, siirdamise koordineerijad. „See on meeskonnatöö ja kõik klappis hämmastavalt hästi. See on asi, mida me ei saa kuivalt harjutada. Igaüks on omal erialal väga hea spetsialist ja paljud neist inimestest on siirdamiseks koolitatud. Selline asi tehti läbi aga esimest korda,” tunnustas Laisaar.

Keeruline kopsusiirdamine

Siirdamise juht tõstis esile ka pulmonoloog Marget Savisaart, kes on teinud patsientidega ära suure eeltöö.

Eestis ootab kopsusiirdamist neli patsienti, lisaks on arstide vaateväljas umbes kümme patsienti, kellele tehakse veel lisauuringuid. Seda on aga raske hinnata, kui suur lootus on neil lähiaegadel uued kopsud saada. Eesti saab umbes 30 organdoonorit aastas, neist kopse sobib kasutada umbes viiendikul.  

Päris esimene eestlane, kes siirdatud kopsud sai, neljapäevane patsient siiski polnud. Möödunud aasta kevadel opereeriti Viinis praegu 43-aastast mustveelast Natalja Pälli ja üks opereerija oli Laisaar.

Kopsusiirdamine on keeruline ja komplitseeritud. „Tegemist on väga raskete patsientidega, kes oma normaalses elus vajavad ka rahuolekus lisahapnikku. Nende füüsiline koormustaluvus on pea olematu. Enne siirdamist jõuavad nad enamasti liikuda vaid toa piires, mõned üksikud siirdamiskandidaadid on võimelised käima ka väljas, kuid väga aeglaselt,” viitas Laisaar.

Komplitseerituks teeb kopsusiirdamise asjaolu, et kopsud peavad pärast doonorilt eemaldamist olema retsipiendile siiratud hiljemalt kuue tunni jooksul. Operatsioon on mõlema kopsu siirdamisel väga keerukas: kopsud siiratakse kordamööda ning operatsioonil peab haige teatud aja hakkama saama ühe haige kopsuga ja teatud aja ühe uue kopsuga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare