Kõrbetüll jõudis esimest korda Eestisse
Aivar Veidet võib pidada üheks eriti õnneliku silmaga linnuvaatlejaks, sest ega muidu poleks ta eile pärast kaheaastast pausi Eestile taas uue linnuliigi avastanud.
Kui 2007. aasta augustis jäi Läänemaal Haversi rannas tema silma alla siin kandis varem nägemata älverüdi, siis nüüd leidis ta selsamal rannal teiste suleliste hulgas toimetamas kõrbetülli (Charadrius leschenaultii).
Nagu tavaliselt selliste linnuharulduste puhul, sattus selle Aasias pesitseva linnuliigi esindaja Läänemaale eksinuna.
Aivar Veide rääkis, et Haversisse sai linde vaatlema mindud seepärast, et osal sulelistel on alanud juba sügisene rändehooaeg. Ehk siis nii nagu kevadisel rändeajal on taas alanud periood, mil teiste rändurite hulgas potsatab siin maha ka selliseid tegelasi, kes peaksid viibima hoopis mujal, teises maailmajaos või koguni teisel mandril.
Veide ütles, et oma suguvendadest veidi suurem kõrbetüll torkas talle kohe silma ning kuna lind sai ka pildile püütud, ei olnud enam kahtluse kübetki, millise haruldase eksikülalisega on tegemist. Linnu reetsid peale suuruse ka tume silmaümbrus ja hallikarva sulekuub.
Nagu sellistel puhkudel bongaritel ehk võidu nähtud linnuliikide kogujatel kombeks, teatas Veide leiust ka teistele.
Ja nagu ikka, põhjustas kauge külaline seegi kord bongarite seas tormijooksu. Kes vähegi aega ja võimalust leidis, põrutas kõrbetülli vaatama, et oma liiginimekirjale täiendust saada.
Oodatud leid
Isegi soomlane Jan Nordblad, kes on ametlikult Eesti pinnal kõige rohkem linnuliike (viimastel andmetel 311– toim) näinud mees, oli eile õhtul enne Eesti Päevalehe trükki minekut Noarootsi poole kihutamas.
Vähemalt kaks aastat tagasi õnnestus tal älverüdi kohalolust kuuldes kohe kopteriga üle lahe lennata ja Tallinnast rendiautol Haversisse põrutada ning see lind seal ka ära näha.
Aivar Veide arvas, et kõrbetüll võib jääda veel mitmeks päevaks, kui mitte isegi nädalaks, Haversi adruvallidele.
Kõrbetüll on tavaline pesitseja kõrbelistel aladel Türgist kuni Kesk-Aasiani. Euroopasse on see linnuliik sattunud harva, aga siiski suhteliselt regulaarselt. Seepärast on meie linnumehed tema külaskäiku oodanud juba pikemat aega.
Bongarite edetabelit juhib Nordblad
•• Vaadeldud linnuliikide võidu kogujate ehk bongarite esikümnes on kohalike linnumeeste asemel esirinnas hoopis meie põhjanaabrid. Osalt on see selgitatav sellega, et soomlaste hulgas on linnuvaatlus kui hobi mitu korda populaarsem ja pikemate traditsioonidega. Samal ajal on ka Eestis linnuvaatlus aasta-aastalt aina rohkem huvilisi köitma hakanud.
1. 311 Jan Nordblad
2. 306 Uku Paal
3. 304 Margus Ots
4. 296 Lauri Mäenpää
5. 288 Matti Rekilä
6. 285 Gustav Nordenswan
7. 282 Jyrki Lausamo
8. 282 Tarvo Valker
9. 280 Juha Saari
10. 278 Tuukka Kupiainen
•• Nimekirjas teisel kohal olev Eesti linnutundja Uku Paal on see mees, kes on andnud Eestile 373. linnuliigi, kui kohtas Läänemaal lannuvarti. Veebruaris avastasid vaatlejad Tallinnas Kopli lahe kaldal adruvallil toimetamas siin enne nägemata väikese sulelise – mägikiuri.
•• Lindude vaatlemise, bongamise ja kõige muu sellega seotu kohta leiab asjatundlikku infot veebisaidilt www.estbirding.ee.