Kõrgharidus annab tööturul suured eelised
Kutseharidusega töötajatel on oht töötuks jääda küll üle kahe korra väiksem kui põhiharidusega töötajatel, kuid ületab kõrgharidusega töötajate vastavat näitajat kaks korda, ütleb täna esitatud inimarengu aruanne 2006.
Erinevused kutse- ja üldkeskhariduse omandanute vahel ei ole olulised. Töötusest väljumine on aga märgatavalt lihtsam just üldkeskhariduse omandanutel.
Vähese töökogemusega töötajate puhul on erinevus 1,5-kordne: kui aasta jooksul töökoha leidmise tõenäosus on kutsekeskharidusega töötute puhul 0,39, siis üldkeskharidusega töötutel on see näitaja märgatavalt kõrgem – 0,62. Kõige lihtsamini õnnestub töötusest välja rabeleda kõrgharidusega töötutel (ülikoolihariduse korral on tõenäosus 0,85 ja rakenduskõrghariduse korral 0,78.
Eesti puhul ilmneb, et kutsehariduse omandanud alustavad oma tööteed märgatavalt madalamalt sotsiaalselt positsioonilt kui üldkeskharidusega noored. Kõige kõrgema positsiooniga sisenevad tööturule kõrgharidusega noored.
Põhiharidusega noorte olukord Eesti tööturul on inimarengu aruande järgi kõige suuremaks ohusignaaliks. Esmalt on neil väga raske leida tööd, samuti ohustab neid ka hilisem töökoha kaotus märgatavalt enam kui sama haridustasemega kogenud töötajaid.
Samuti on oht, et need noored peavad leppima “halva” tööga, st ajutiste töölepingutega ja väga piiratud täiendõppe võimalustega.
Seega ähvardab autsaideriks jäämine Eestis eelkõige keskharidusest madalama haridustasemega noori ning tööturu segmenteerumine on toimunud hariduse baasil.
Aruande koostajad leiavad, et eriti ärevusttekitav on see, et selliste riskinoorte hulk pole viimastel aastatel vaatamata soodsatele majandustingimustele vähenenud.
