Nii näiteks tunnistas 18 protsenti tavalistest elanikest, et neilt on viimase aasta jooksul küsitud meelehead või altkäemaksu. Näitaja paistab küll suur, kuid on märkimisväärselt alanenud võrreldes 2006. aastaga, kui seda kinnitas tervenisti 27 protsenti küsitletutest. Ettevõtjatest tunnistas sama tänavu vaid 10 protsenti – neli aastat tagasi tegi seda veel 15 protsenti vastanutest.

Andjaid varasemast vähem

Kui aga samadelt rühmadelt pä­riti, kas ka nemad on läinud altkäemaksu andmise teed, siis tuli välja ühiskonna eriti paranenud meel. Ainult neli protsenti elanikest ja kolm protsenti ettevõtjatest kinnitasid küsitlejatele, et nad on viimase aasta jooksul ka tegelikult meelehead andnud. 2006. aastal olid vastavad näitajad kaks-kolm korda kõrgemad: elanikel kaheksa ja ettevõtjatel 12 protsenti.

Ametnike puhul on korruptsiooniga kokkupuutumise näitajad jäänud nelja aasta taguse ajaga võrreldes üsnagi samale tasemele. Kolm protsenti on sellega isiklikult kokku puutunud ja 17 protsenti väitis end teadvat kolleegi, kel on selline kogemus.

Ja kus siis meelehead meeleldi küsitakse? Korruptsiooniga kokku puutunud elanikud raporteerisid, et kolm peamist kohta, kus niisugusest patust juttu tuleb, on tehnoülevaatus, arstidega suhtlemisne ja politseiga kokku puutumine (vastavalt 11, 9 ja 8 protsenti). Ka ettevõtjad märkisid tehnoülevaatust esimesena (5 protsenti), kuid teisele kohale platseerusid neil riigihanked (4 protsenti).

Seda, et inimeste kokkupuuted korruptsiooniga leiavad aset igapäevastes sündmustes, näitavad ehk ka ülestunnistused meelehea suuruse kohta. Altkäemaksuga tuttavad inimesed andsid teada, et tavalisim summa ulatub 1000 kroonini (20 protsenti vastanuist). Suurema summa kulutamist tunnistas kaheksa protsenti. Samas on viimane näitaja võrreldes 2006. aastaga kasvanud kahekordseks.

Kuid uuringust tuleb välja ka see, et korruptsiooni aina suuremaks paheks pidamine ei kehti sugugi kogu ühiskonna kohta ühtlaselt. Näiteks mitte-eestlased peavad korruptsiooni Eestis suuremaks probleemiks, kui se­da kujutavad ette eestlased. Sa­mas on nad küsitluse järgi ka eestlastest altimad altkäemaksu küsimise korral seda andma.

Ohutuled hakkasid uurijatel põlema ka nooremate inimeste ehk 15–30-aastaste vastuseid vaadates. Tuleb välja, et selles eagrupis suhtutakse altkäemaksu maksmisesse üsna leebelt: tervelt 67 protsenti noortest maksaks vajaduse korral altkäemaksu. Üle 46-aastastel on see näitaja ainult 30 protsenti. Samuti sedastatakse uuringus, et märksa sallivam suhtumine korruptsiooni on levinud ka nooremate ametnike hulgas. Mida ennustab see Eesti tuleviku kohta?

Langi uuring tunnustab meediat

•• Rein Langi juhitav ministeerium on jäänud truuks viimasel ajal võetud suunale pöörata tähelepanu meediale. Äsjases uuringus on esmakordselt võetud vaatluse alla ka meediakorruptsioon.

•• Küsitletud rühmad nõustusid, et altkäemaksu, poliitilise korruptsiooni, huvide konflikti ja ametnikele kingituste tegemise kõrval on korruptsioon ka olukord, kus näiteks ettevõtjalt saadud kingituse eest koostab ajakirjanik tollele sobiva loo. Näiteks tõstis seda korruptsioonina esile 86 protsenti ametnikest. Võrdluseks – talle endale teenuste eest kingituste tegemist pidas korruptsiooniks vaid 66 protsenti ametnikest! Kui aga ettevõtjatelt küsiti, kui paljud on ise ajakirjanikuga sellist sobi teinud, oli vastus ümmargune null. Ja tervelt 93 protsenti kinnitas, et pole sellistest juhtumitest kusagil mujalgi kuulnud. „Meediakorruptsiooni eriliseks probleemiks ei peeta,” sedastab uuring ühemõtteliselt.