Korruptsi­ooni uuriv riigikogu komisjon saab võimu juurde

Komisjon pole aprillist enam pelgalt deklaratsioonide kontrollija, vaid võib algatada ka uurimisi.

Aprillist hakkab kehtima uus korruptsioonivastane seadus, mis laiendab oluliselt riigikogu korruptsioonivastase komisjoni võimalusi hinnangute andmisel ja lubab komisjonil alustada uurimisi kõrgete riigiametnike ja valitud saadikute korruptsioonikahtluste korral.

Siiamaani oli niinimetatud korruptsioonikomisjoni ülesandeks eelkõige kõrgete ametnike ja saadikute majanduslike huvide deklaratsioonide kokkukogumine ja kontrollimine. Iga riigikogu koosseisu alguses otsustati selline erikomisjon kokku panna ning iga koosseisu lõpus need volitused ka lõppesid.

Võib inimesi üle kuulata

Uue, aprillist kehtima hakkava seaduse järgi võib aga komisjon arutada võimalikke korruptsioonijuhtumeid, anda neile hinnanguid, kutsuda välja inimesi ja nõuda tutvumiseks dokumente, edastada materjale prokuratuurile ja muidugi ikka veel kontrollida majanduslike huvide deklaratsioone.

Sisuliselt on tegemist edaspidi sellise institutsiooniga parlamendis, millel on avalikkuse silmis veidi prominentsem roll poliitikute ja riigiametnike korruptsioonikahtlusega tegevuste hukkamõistmisel. Neile ei hakka kehtima täielikult kõik uurimiskomisjoni õigused, kus võib näiteks tulemata jäänud tunnistajat kohtulikult trahvida, kuid on aga seadusesse kirjutatud parlamentaarne järelevalvekohustus.