Korteriühistute ajastu muutis nimetud korrusmajad kodudeks
Ühel jahedal septembrihommikul aastaid tagasi avastasid 98 korteriga korrusmaja elanikud, et radiaatorid on külmad. Ootamatut olukorda asus lahendama majas elav elukutseline koorilaulja, kelle juhtida on nüüdseks neli Tallinna korteriühistut.
“Meil oli korteriühistu moodustamine väga lihtne – see oli elujuhuste kokkusattumine,” üt-leb Pärnu maantee 106 korteriühistu juhatuse liige ja tegevdirektor Maire Joala. 1992. aastal valminud korrusmaja oli nn ametkondlik maja, kus elasid vineeri- ja mööblikombinaadi töötajad ja mille esimese korruse äriruumid olid renditud hiljem pankrotistunud UBB pangale.
Kui Tallinna vineeri- ja mööblikombinaat erastati, organiseeris aasta aega korterite kuluarvestust Erastamisagentuur. Elanikud said omanikuvahetusest teada tänu külmaks jäänud radiaatoritele.
“Meil oli suhteliselt homogeenne ja ühtne seltskond: mööblimeistrid, raamatupidajad... Ühel tädil olid Lenini ordenid ja ta oli Käbinile pehmet mööblit valmistanud,” meenutab Joala.
Segaduse lahendamiseks kutsuti kokku majakoosolek, kus Joala kui piisavalt vaba aega omav Eesti filharmoonia kammerkoori laulja valiti majavanemaks. Edaspidi võis algajat majavanemat kohata majandusministeeriumi ja Erastamisagentuuri uste taga. “Majandusministri määrusega anti terve maja koos katlamajaga bilansist bilanssi RAS-ile Eesti Loto, korterid erastati 1994.–1996. aastal,” ütleb Joala.
Korteriühistu kanti ettevõt-lusregistrisse oktoobris 1995 ja järgmisel suvel võttis ühistu majandamise üle. “Eesti Loto tõstis toona hoolduskulud maksimaalselt lubatud kaheksa krooni ruutmeetrilt, aga me jätsime selle muutmata, et hakata kohe remondiraha korjama,” märgib ühistu tegevjuht. “Maja oli küll uus, aga ebakvaliteetselt ehitatud – lamekatus lasi kohe esimesest päevast peale läbi ja seinad ei pidanud tuult.”
Juba enne ühistu moodustamist vahetati 1995. aasta sügisel firmaomanikust elanikult saadud laenu abil välisuksed. Ühistu algusaastatel rajati automaatväravatega parkimisplats ja laste mänguväljak. Korrusmaja põhjalik remont algas kümme aastat tagasi korruse pealeehitusest.
Kaheksa korteri ja ühistukontori ehitus tekitas hiljem ühe juhatuse liikmega tõsise konflikti, asi jõudis majanduspolitseisse ja juhtumist kirjutati ajalehtedes. Uurimine võttis aasta, kuid viimaks selgitati siiski, et ühistu polnud kahju saanud, nendib Joala.
Moodne katusekorrus valmis 1998. aastal, seejärel vahetati majas välja soojasõlmed, veetorustikud, osaliselt elektrisüs-teem. Fassaadi soojustamiseks võttis ühistu 4,3 miljonit krooni laenu, nüüdseks on remontimata vaid trepikojad.
Igapäevasel majandamisel on korteriühistus kasutusel segavariant: majal on oma torumees, kes teeb ka lihtsamaid elektritöid, sise- ja väliskoristuse eest seisavad hea samuti ühistuliikmed. Korteriomaniku kulud koos vee ja küttega on keskmiselt 20 krooni ruutmeetrilt.
Aastatetagune soojakatkestus viis Joala uue ametini – 1995. aastal lõpetas ta koorilauljana ja pühendus kinnisvara haldamisele. Palgalise tegevjuhina veab Joala 1997. aastast Magdaleena 3 viie trepikojaga kortermaja ühistut, kus tegutseb muu hulgas Valgevene konsulaat. Nelja aasta eest lisandus 66 korteri, kõrtsi, pesumaja ja juuksuritöökojaga ühistu Pärnu maantee 48 ning tunamullu 24 korteriga Koidu 88/90.
Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Joala hinnangul ühistutel nüüd head võimalused linna ja KredExi toel pankadest soodsamat laenu saada. “Varasemaga võrreldes nagu öö ja päev,” leiab Joala.
Esimees soetas tulirelva
Linnale kuulunud elamuid haldavate ja hooldavate aktsiaseltside nõukogudesse kuulunud kinnisvaraeksperdi ja tollase kesklinna vanema Hannes Kuhlbachi sõnul oli kümne aasta eest inimeste teadlikkus madal ja korteriühistu olemasolu polnud kinnisvaraturul eriline müügiargument.
Võrreldes teiste Eesti linnadega edenes korteriühistute moodustamine pealinnas vaevaliselt. 1997. aasta kevadeks tegutses Tallinnas kümme korteriühistut, protsessi kiirendamiseks alustas korteriühistute liit koos linnavalitsusega ühist kampaaniat, mis tasapisi viis sihile: esimese kuuga sündis 50 uut ühistut.
Eesti korteriühistute liidu asutaja, juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul oli Tallinnas suurte majavalitsuste reformimine aeganõudvam, pealinnast kiiremini võeti uuendused vastu Tartus ja Rakveres. “Olime Rakverre võtnud ühistute moodustamise agendid ja Tallinn toetas seda,” kirjeldab Jaadla algust. “Agendid käisid ukse tagant ukse taha, pakkusid ühistu asutamise teenust ja jagasid asutamise dokumentide koopiaid.”
Huvilistele muudeti ühistu moodustamine võimalikult lihtsaks: kokku tuli kutsuda korteriomanike üldkoosolek ja maksta riigimaksud, vajaliku asjaajamise eest hoolitses linna reservfondist toetust saanud korteriühistute liit.
Ladusamalt läks korteriühistute asutamine kesklinnas ja Mustamäel, riburada pidi tulid järele ülejäänud. Korteriomanikke innustati haarama kontrolli oma raha kasutuse üle, otsustama ise, kellele usaldada maja remont ja hooldamine. Korteri-ühistute moodustamine tekitas tuliseid vaidlusi, sest elanike nägemused oma kodumaja tulevikust ei langenud alati kokku.
Üles kerkis ka teistsuguseid rahakasutusega seotud probleeme. “Tuleb meelde ühe suure ühistu üldkoosolek Lasnamäel, kus oli tõsine probleem, sest ühistu esimees oli ühistu raha eest ostnud relva,” kirjeldab Jaadla. Esimees selgitas, et tema korteriuks on kolm-neli korda põlema pandud.
Koolitused aitavad
Kui varem võisid võõrad trepikodasid otseläbipääsudena kasutada, seal koguneda ja suitsu teha, siis ühistutega majades tekkis komme välisuksi lukustada ja risustajaid peletada. Järgmine samm oli remont, eelkõige torustike vahetus ja trepikodade ilme värskendamine.
Jaadla sõnul on kõige suuremaks tunnustuseks korteriühistute liidu eestvedajatele kinnisvarapakkumistes märgitud “majas toimiv ühistu”. “Kümne aasta pärast, ma arvan, ühistujuhtide teadlikkus tõuseb, hakatakse kompleksselt ja energiasäästlikult maju renoveeerima ja tehakse linna abiga korda siseõued,” märgib ta.
Korteriühistute liit on seadnud eesmärgiks sertifitseerida kõik 775 Tallinna korteriühistut – hea ühistu tunnistus oleks märk sellest, et tehniliselt korras majas on toimiv raamatupidamine ja aruandlus, ühistujuht läbinud vajalikud erialakoolitused.
Viimasel ajal kuuleb Jaadla sõnul järjest sagedamini, et ka kortermajades ei lõpe kodu korteriukse taga, vaid ulatub hooviväravani. Korteriühistute liidu juht kirjeldab, kuidas ühistud peavad meeles lastega peresid: oma maja põnnidele tehti jõulukingitusi ja ehiti ühine jõulupuu.
2000. aastast alates on linn ühistute arengusse panustanud mitmel rindel, tasudes ühistute asutamise, elamu haldamise ja majandamise ülevõtu ning ühistujuhtide koolituskulusid. Kui 2000. aastal eraldati haldamise ülevõtmiseks 392 700 krooni 49 korteriühistule, toetati 53 ühistu asutamist ja 39 ühistu koolitust, siis järgmisel aastal kasvasid toetussummad juba 2,98 miljoni ja 2002. aastal 4,2 miljoni kroonini.
Nelja aasta jooksul toetas elamumajandusamet linnaeelarvest 1079 elamu haldamise üle-võtmist, 729 ühistu asutamist ja 394 ühistu koolitusi. 2004. aastast toetab elamumajandus-amet vaid koolitusi. “Prioriteedid said seatud eelkõige korteriühistu igapäevategevuse toetamisele,” põhjendab juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg.
Tunamullu maksis linn kinni 117, mullu 150 ühistujuhi 2000-kroonise koolituse. Kõigile korteriomanikele mõeldud teenusena alustas kahe aasta eest linnavalitsuse infosaalis kortermajade elanike infopunkt, kus nõu annavad korteriühistute liidu juristid.
Ühistud pantisid laenu saamiseks kortereid
•• Kristiina Kruus SEB Eesti Ühispanga laenuhalduse ja arenduse osakonnast meenutab, et pank hakkas ühistutele laenu andma 1996. aastal ja keeruliste laenutingimuste tõttu võtsid laenu vaid kõige aktiivsemad ühistud.
•• “Pangad nõudsid sellel ajal laenudele kinnisvaratagatist, seega tuli ühistuliikmetel pantida oma isiklikud korterid,” ütleb Kruus. Mõned ühistud said sellega hakkama. Kruus toob näiteks ühistu, mis vajas raha kütte-süsteemi rekonstrueerimiseks ja seadis tagatiseks pandi viiele-kuuele korterile: oma korteri panti pannud ühistuliikmetele tegi ühistu soojamakse tasumisel soodustust.
•• Tuli ette, et laenu saamiseks pantisid oma korterid ühistu juhatuse liikmed. Lisaks kinnisvaratagatise küsimisele pidi ühistute omafinantseering tollal olema vähemalt 34 protsenti, praegu kümme protsenti; korteriühistulaenu intressimäär oli umbes 13 protsenti, praegu viis kuni kuus protsenti. Lihtsamaid laenutingimusi ei võimaldanud Kruusi sõnul ebastabiilsem majanduskliima, korteriühistu seadusandlus ja karmimad nõuded kommertspankade laenudele.
•• 2001. aastal tekkis võimalus asendada kinnisvaratagatis käendustega ja sihtasutus KredEx hakkas garanteerima ühistulaene. Laenuvõtmine hoogustus aasta hiljem, kui pank hakkas korteriühistule antava laenu tagatisena arvestama ühistu nõudeõigust liikme vastu.
•• Korteriühistud on SEB Eesti Ühispanga ja Hansapangaga nelja aasta vältel sõlminud 309 laenulepingut, võttes majade renoveerimiseks laenu üle 238 miljoni krooni. Linn on ühistute eest tasunud pankadele intresse 11,5 miljonit krooni.
•• Soodustustest loe http://-www.tallinn.ee/est/g1947/
Linn jagab 10 miljonit krooni õuede korrastamiseks
•• 2005. aasta kevadest alates on korteriühistutel võimalus saada hoovi korrastamiseks raha Tallinna eelarvest.
•• Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul korraldas linn esimesel aastal hankeid ise, kuid sel moel võttis asjaajamine rohkelt aega ning aasta lõpuks jõuti tihti vaid projektideni. Mullu jäeti hangete läbiviimine korteriühistutele.
•• “Hoovid korda” projektile eraldatud 10 miljonit krooni jagunes ehituse ja järelevalve osakonna peaspetsialisti Riina Libe sõnul 98 korteriühistu vahel – keskmiselt toetati ühistut 100 000 krooni ulatuses.
•• “Põhilisteks töödeks olid parklate parendamine ja laiendamine ning prügimajade ehitamine,” ütleb Libe.
•• Nagu mullu, on linnal ka tänavu hoovide heakorrastamiseks jagada 10 miljonit krooni. Linnalt toetuse saamiseks peab ühistu olema registreeritud äriregistris ja tegutsenud vähemalt pool aastat. Toetuse taotlemise täht-aeg saabub märtsi kümnendal tööpäeval.
•• Toetussumma võib ulatuda kuni 70 protsendini heakorraprojekti maksumusest. Esimest aastat saab raha küsida ka vee- ja kanalisatsiooniga liitumispunktide ümberehituse tarvis.
•• Valdmanni sõnul puudutab pakkumine umbes 300 Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe korrusmaja, mis praegu on ühisveevõrku ühendatud 60 liitumispunkti kaudu.
•• “Vee-ettevõtja jaoks on see ridaühendus, kus liitumispunkt on ühel majal ja edasi jookseb torustik keldrites,” märgib Valdmann. ••Projektist: http://www.tallinn.ee/est/g3627/
