Kõrvaimplantaat kümnele kurdile

Kolme päevaga paigaldatakse implantaat üheksale lapsele ja ühele täiskasvanule.

Haigekassa eraldatud 4,5 miljonit krooni võimaldab tänavu kuuljaks saada kokku 18 inimesel. Neil päevil opereeritavate hulgas on lisaks üheksale lapsele ka üks paar aastat tagasi kurdistunud täiskasvanu.

Koos Tartu kõrvakliiniku arsti Maris Suurnaga opereerib kuulmispuudega patsiente tšehhi kirurg Jiri Skrivan.

Tartu Hiie koolis õppivat Martinit (9) opereeriti kliinikumis kolmapäeval ning kuu aja pärast tuleb tema implantaati programmeerida.

“Lisaks tuleb talle paigaldada veel üks aparaat, mis pannakse magnetiga peanaha külge,” selgitas Martini ema Hille Vooremäe, “seejärel õpetatakse teda helisid kuulma. Arst andis igal juhul lootust ja ütles, et implantaadi kasutegur on isegi suurem kui alguses arvatud.”

Kuigi Martini kuulmisjääk on väga väike, on ta erivajadustega laste koolis kõnelema õppinud. Implantaat võimaldab siiski kuulda vaid ühe kõrvaga, mistõttu patsiendi kuulmistaju jääb terve inimese omast mõnevõrra erinema. “Implantaat ise veel kellestki kuuljat ei tee, tõeline töö algab pärast,” selgitas haigekassa pressiesindaja Anne Osvet.

Haigekassa eraldas eelarves planeeritud kaheksa inimese operatsiooni rahale lisaks veel 2,5 miljonit krooni, millest jätkub kümne inimese opereerimiseks. “Tänavuse vajaduse see katab,” kinnitas Osvet.

Ta lisas, et tuleval aastal on haigekassa vahenditest võimalik opereerida veel kaheksat abivajajat.

Valik kaks korda aastas

Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku professor Mart Kull märkis, et kuna taolisi operatsioone alustati Eestis alles hiljuti, on implantaadi vajajatest tekkinud mõningane järjekord. Kõrvakliiniku arstid vaatavad järjekorra üle kaks korda aastas ning otsustavad patsiendi seisundist lähtudes võimaliku operatsiooniaja.

Parimad kohanemisvõimalused on väikelapseeas implantaadi saanutel. Koos sotsiaal- ning haridus- ja teadusministeeriumiga tasub haigekassa ka patsientide edasise taastusravi.