Kõrvaimplantaat teeks kurdi lapse kuuljaks

Saku vallas elab 3-aastane Kristi Artov, kes sündis enneaegsena ja kuna tal polnud sündides kõrvad veel välja arenenud, siis on ta kogu oma elu kurt olnud. Kristi ema Anne Andresson rääkis aga, et Kristi võib õppida rääkima ja kuuljaks saada, kui talle sisekõrvaimplantaat pähe opereerida.

“Olen neid lapsi näinud, kellel see on, nad õpivad täiesti rääkima,” lausus Andresson. Tema sõnul on Kristi kurt, aga mitte lauskurt, tal on umbes 100-110 detsibelline kuulmislangus. Kuna implantaat pannakse otse kuulmisnärvi juurde, siis on selle effekt nii suur, et Kristi võib täiesti normaalselt kuulma hakata, rääkis Andresson.

“Kristi on väike võitlejatüüp, kellel on see ilmatulek väga keerukas olnud, aga ta on kõigist asjadest ilusti välja tulnud ja hästi vapper,” ütles kõrvaarst ja implantaatide programmeerija Liina Luht.

APARAAT TULEB ENDAL KINNI MAKSTA. Imeaparaat on aga kallis ja Haigekassa seda kinni ei maksa, Kristi vanemad on välja valinud ühe odavama, 240 000 krooni maksva implantaadi. Anne Andresson rõhutab, et sisekõrvaimplantaadi ostmine on ühekordne investeering, mis aitab inimest kogu elu.

Haigekassa maksab Andressoni sõnul kinni operatsiooni, implantaadi hilisema häälestamise ja logopeedilise õppe.

“Uuringud on tehtud ja oleme saanud positiivsed vastused, nüüd oleneb kõik rahast,” märkis Andresson. Eestis paigaldatakse kohleaarimplantaate ehk sisekõrva proteese ainult Tartus, kus opereerivad väliskirurgid, seni on implantatsioone teinud Saksamaa ja Tšehhi arstid. Eestis veel sellise operatsiooni tegemiseks välja õppinud arste pole.

##POOL RAHAST OLEMAS. Praegu on Andressoni sõnul implatatsiooni jaoks olemas umbes 120 000 krooni, millest 15 000 krooni annetasid eraisikud kohaliku valla lehes ilmunud artikli peale. “Ülejäänud raha oli meil endal olemas, aga rohkem meil pole. Olen suuremad firmad läbi kirjutanud, ET oli ainuke, kes saatis vastuse, et ei toeta, teised pole isegi vastanud,” ütles Andresson. Tema sõnul hakkas pere kõrvaimplantaadi jaoks raha koguma emadepäeval. Ta rääkis, et on väga tähtis, et kurdile lapsele sisekõrvaimplantatsioon enne 3-aastaseks saamist ära tehtaks, kuna hiljem ei pruugi aju enam õppida kõnest aru saama. Kuna Kristi on sündinud enneaegsena, siis oleks tema jaoks viimane aeg implantatsioon teha järgmise aasta kevadel, rääkis Andresson.

Kui implantaat juba paigaldatud on, peab Andressoni väitel hakkama laps õppima helisid kuulma ja nendega tasapisi harjuma nagu imik. Ta lisas, et implantaadiga harjumiseks läheb umbes aasta, selle ajaga saavad helid täiesti õigeks ja saab hakata maailmaga arvestama.

EESTIS KUUS KASUTAJAT. “Kuuldeaparaat võimendab helisid, implantaadil on kõneprotsessor see, mis töötleb sisenenud signaali ja suunab edasi implanteeritud osale, kus elektroodilt kantakse elektriimpulss otse närvikiududele. See on elektriline närvikoe stimuleerimine ja implantaat on asendamatu neile kurdina sündinud lastele, kelle vanemad on teinud valiku kuulmise ja kõne arendamisele,” rääkis AS Siemens tootejuht ja implantaatide programmeerija Liina Luht.

Esimest korda paigaldati sisekõrvaimplantaat Eestis 2000. aasta aprillis kahele inimesele, tänaseks on Eestis kuus implantaadi kasutajat, neist üks on täiskasvanu, teised lapsed. Liina Luhti sõnul tekib Eestis aastas kümmekond last, kellel oleks kõrvaimplantatsiooni vaja.