Kose teeninduskool sureb välja

 (1)

Käesoleval aastal ei võeta haridus- ja teadusministeeriumi otsusel enam Kose teeninduskooli uusi õppureid ja kool lakkab olemast.

Õpilasi liiga vähe

Praegu koolis õppivad noored saavad aga neis ruumides oma õpingud lõpetada ja kooli lõpetamisel antakse neile mõne teise kutseõppeasutuse diplom. Kooli hoonetele vald praegu rakendust ei näe.

Kose vallavanema ja kooli hoolekogu esimehe Vello Jõgisoo sõnul peaks 2004. aastal koolis edasi õppima ligi 120 noort, alates 2005. aastast aga ligi 80. “Kuigi ministeeriumi arvutuste kohaselt peaks 2006. aastal jätkama veel 37 õpilast, ei usu, et nii läheb. See arv on suure koolimaja jaoks nii väike, et keegi ei taha kallist maja ülal pidada,” ütles Jõgisoo.

1600-ruutmeetrine hoone ehitati kunagi 700 inimesele ja päris täis ei ole see arv Jõgisoo kinnitusel kunagi saanud. “Viimasel õpilaste vastuvõtul ei suudetud täita ka riigi tellimust – 70-80 uut õpilast ja seega ei peeta kooli pidamist enam perspektiivikaks,” selgitas vallavanem.

Kuigi samal ajal vaevleb ruumipuuduses Kose gümnaasium, ei saa Jõgisoo sõnul teeninduskoolist tühjaks jäävaid ruume gümnaasiumi tarvis kasutada. “Kaalusime algklasside viimist nendesse ruumidesse,” möönis Jõgisoo. Sellisel juhul oleks vaja renoveerida 5600–5800 ruutmeetrit, mille peale võib kuluda kuni 36 miljonit krooni. Kui rajada aga juurdeehitus gümnaasiumi territooriumile, saab ruumid projekteerida tunduvalt otstarbekamalt. “Oleme koostanud eskiisi, mille kohaselt kogu ehituse pind on 2430 ruutmeetrit, raha kuluks selleks 20 miljonit krooni. See on tunduvalt odavam ja ka parem lahendus kui teeninduskooli renoveerimine,” ütles Jõgisoo.

Oodatakse huvilisi

Ehituse ligikaudne algusaeg on 2006. aasta. Mis saab teeninduskooli hoonetest, ei oska vallavanem praegu öelda. “Vald nii suurt pinda üleval pidada ei jõua. Kuna süsteemid on ette nähtud teenindama kogu maja, siis kuluks valla kogu nelja-viie aasta investeerimispotentsiaal sinna. Süda tilgub verd, kui aknast neid hooneid vaadata, kuid midagi ei ole teha,” tunnistas Jõgisoo.

Kooli laboratooriumiruume saaks tema sõnul edukalt kasutada mõni ettevõte. Tootmist Kosele tuua on keerulisem, kolmekorruselise hoone laed võivad masinatele madalaks jääda. Samas lootis Jõgisoo, et mõni erakool leiab siiski ruumid endale sobilikud olevat ja tulevikus Kosele kolib.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare