Kossatšov: loodan, et Eesti ei kasuta relvajõude Venemaa kodanike vastu

Uue seadusega võib Venemaa oma relvajõududega kaitsta ka Venemaa kodanikke Eestis, kui poliitikud peaksid otsustama kasutada nende vastu relvajõude, ähvardas riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov.

"Loodan, et mitte ühelgi Eesti poliitikul ei teki kavatsust kasutada relvajõude riigis elavate venemaalaste vastu," ütles Kossatšov. Tema sõnul on seaduses otsesõnu kirjas, et "kasutada relvajõudu Venemaa kodanike kaitseks välisriikides tohib üksnes vastuseks samasuguse jõu kasutamisele nende vastu".

Kossatšovi sõnul oli uus seadus Moskva reaktsioon mullustele sündmustele Lõuna-Osseetias, kus Venemaa kodanike vastu kasutati relvajõude, vahendas Komsomolskaja Pravda.

Uus seadus Venemaa kodanike kaitseks

Üleeile jõustas Venemaa president Dmitri Medvedev oma allkirjaga seaduse, mis lubab Vene vägede tegutsemist väljaspool Venemaa riigipiire teistes riikides elavate Vene kodanike julgeoleku tagamiseks. Varem olid vastava seaduse kiitnud heaks Venemaa parlamendi mõlemad kojad, teatas Interfaks.

Seaduse alusel saadetakse väed piiri taha "vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja Venemaa seadustele." Venemaa võib seadust rakendada ja väed piiri taha saata, kui tahetakse tõrjuda sõjalist rünnakut, kui mõni riik pöördub abi saamiseks Venemaa poole, samuti Venemaa kodanike kaitsmiseks ja piraatlusega võitlemiseks.

Medvedev andis kevadel välja ukaasi, millega kinnitati Venemaa riiklik julgeolekustrateegia, mis määrab riigi julgeolekuprioriteedid 2020. aastani. Selle järgi peab Venemaa enda jaoks sõjaliseks ohuks arvukate välisriikide poliitikat, kes üritavad suurendada oma sõjalist võimsust, mis võib viia võidurelvastumiseni.

Julgeolekuohud piirkondlikes konfliktides

Endine FSB juht Nikolai Patrušev kinnitas varem ajalehes Izvestija antud intervjuus, et Venemaa näeb praegu oma julgeolekule ohtu ka regionaalsetes konfliktides ja lokaalsetes sõdades, võides vajadusel kasutada ennetavalt tuumarelva. Järgmisel kuul avaldab Venemaa uue sõjalise doktriini.

Gruusia väitel üritatakse aga vastava seadusega õigustada Vene vägede tungimist naaberriiki aasta varem. Analüütikud pelgavad, et Venemaal võib lähiajal tekkida konfliktseid olukordi nii Gruusia kui Ukrainaga.