Kõuts ütles Päevaleht Online’ile, et tema arvates ei ole tegu päris tavalise kaaperdamisjuhtumiga. Esiteks tekitab temas kahtlusi Venemaa käitumine.

„Ühe laeva juhtumisse sekkub president, kes annab läbi kaitseministri Musta mere laevastiku ülemale saata välja laevagrupp, kuhu kuulub kolm suurt dessantlaeva ja üks fregati-tüüpi laev. Seda on rohkem kui Venemaa kasutas kogu Somaalia ranniku juhtumi lahendamiseks,” tõdes Kõuts. „Kusjuures Somaalia rannikul seilasid kümned Vene laevad ja Venemaa riiklikud huvid olid seal ohustatud.”

Teiseks hämmastab Kõutsi, miks ei tehtud laeva kaaperdamise kohta koheselt avaldust, nagu nõuab rahvusvaheline mereõigus. „Meremehena tahan öelda, et isegi kui laeva rünnati ja elektroonika viidi rivist välja, ei olnud erilist takistust teha selle kohta kohe avaldus – mobiiltelefonid on ju olemas,” sõnas ta.

Kummaline on Kõutsi arvates ka laeva kadumine, mida ei märganud ka Rootsi rannavalve väga head radarid. „Laeva transponderi signaali jälgimine toimub radarilt radarile ja riigist riiki. On väidetud, et transponder oli väljalülitatud. Seda on võimalik teha, aga sellisel juhul jääb radarile ju tundmatu objekt,” ütles Kõuts.

Ebaloogiliselt väike lunarahanõue

Kui võtta selle juhtumi taustaks Venemaad viimasel ajal tabanud hüdroelektrijaama õnnetus, ja sõjalennukite traagiline kokkupõrge, on Kõutsi arvates Venemaal selge vajadus hea propaganda järele, mis näitaks riigi head tegutsemist kuskil mujal.

Lisaks tekitab küsimusi Arctic Sea meeskonna kohene ülekuulamine sõjalaeval. Kõutsi kinnitusel oleks piisanud politseil kaptenilt võetud kirjalikest seletustest, kuna tema vastutab laeval kõige eest.

Ja kõige tipuks – 1,5 miljoni dollari suurune lunarahanõue. „Selline summa nii suure kaubalaeva eest Euroopas ei ole loogiline summa, sellele osundasid mitmed eksperdid kohe. Isegi Somaalia piraadid nõuavad rohkem raha,” lausus Kõuts.

Tema arvates tundub kõige selle valguses, et keegi justkui mängiks mingit mängu ja kindlasti on siin küllaga nii tehnilist kui ka poliitilist selgitamist.