Kõuts: kaitsekulutuste kärpimine tähendab liitlastele antud sõna murdmist

Kunagise kaitseväe juhataja ning praeguse riigikogulase Tarmo Kõutsi (IRL) sõnul sätib kaitsekulutuste kärpimine Eesti kehvemasse julgeolekupositsiooni.

„Kui me astusime NATO liikmeks, siis me võtsime riigina endale teatud kohustused. Need kohustused kuuluvad täitmisele, vastasel korral pole me usaldusväärne allianssi liige,“ rääkis Kõuts Päevaleht Online’ile.

„Vanasti öeldi, et meest sõnast. On ka ütleus, et mees annab sõna, mees võtab sõna. Riigi puhul on umbes sama seis,“ lisas ta.

Kõutsi sõnul on NATO-s on selline lähtenurk, et kõik riigid panustavad vastavalt teatavatele kriteeriumidele võrdväärsetel alustel.

„Selleks kriteeriumiks ongi see kurikuulus 2 protsenti SKT-st,“ jätkas ta.

Kõuts nentis, et SKT langeb ning sellega paralleelselt langeb ka kõnealune kaitsekulutusteks mõeldud protsent SKT-st reaalmahus ehk rahalises mõistes.

„Sellest seisukohast vaadates poleks midagi hullu kui me suudaksime säilitada kavandatud protsendi SKT-st. Meie rahaline võimekus väheneb, kuid oma moraalse kohustuse oleksime säilitanud, sest lõppeesmärk on saavutada kaitsekulutuste osaks 2 protsenti riigieelarvest. Sellega näitaksime end moraalselt riigina, kes oma sõna peab,“ lisas ta.