Kõuts: Vene-Prantsuse laevatehing suurendaks Eesti julgeolekuriski
„Kui me räägime Venemaa sõjalisest võimekusest Läänemerel, siis selle võimsus praegusel hetkel on täiesti küllaldane, et me peaksime olema murelikud,“ rääkis Kõuts Päevaleht Online’ile.
„Mistral-tüüpi laev on väga modernne dessantoperatsioone läbi viiv alus, mis on võimeline toetama ka tulejõuga. Kahtlemata sellise aluse Kroonlinna või Kaliningradi baseerumine suurendaks tuntavalt Venemaa võimekust viia Läänemerel läbi dessantoperatsioone,“ jätkas ta.
Juhul kui venelaste-prantslaste vahel läheks kaubaks, siis sõltub Kõutsi sõnul laevade paigutamine sellest, millised on konkreetsel ajahetkel Venemaa välispoliitilised raskuspunktid.
„Praegu pole seega võimalik öelda kuhu neil oleks kasulikum Mistral-tüüpi laevad paigutada. Seda teavad nad meist paremini ning ilmselt teavad nad paremini ka seda, milline on nende välispoliitiline raskuspunkt. Ilmselgelt Põhja-Jäämerre pole neid mõtet viia. Siis jäävad kolm ülejäänud suunda, kas ida-, lääne- või lõunasuund,“ ütles ta.
Kõuts nentis, et tegemist on alusega, mis võiks kuuluda rannikukaitsekomponendi hulka ehk teisisõnu lähioperatsioonide läbi viimiseks.
NATO liikme Prantsusmaa käitumine ning võimalik tehing venelastega tekitab küsimusi ning ka viitseadmiral Kõuts pole sellele oma sõnul väga adekvaatset vastust leidnud.
„NATO on vabatahtlike liikmete ühisorganisatsioon. Loomulikult on igal liikmel omal riiklikud huvid,“ nentis ta.
„Samas on ka NATO-l ühised käitumisreeglid ning siinkohal peaks vaatama väga tõsiselt juriidilisi dokumente. Ma olen veendunud, et prantslased seda ka teinud on, sest vastasel juhul sellest laevast juttu ei oleks,“ sõnas Kõuts.
„Teisisõnu kui de jure NATO huvid ja ühise käitumise standard vastanduks sellele tehingule, siis seda tehingut ei tehtaks,“ lisas ta.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rääkis üleeile ETV uudistesaates „Aktuaalne kaamera“, et juhul kui näiteks neli Mistral-tüüpi laeva ilmuks Läänemerele, siis võiks nende paradale korraga mahutada Kaliningradis asuva Venemaa mereväebrigaadi.
Tema kinnitusel kasvaks sellisel juhul oht Eesti julgeolekule kordades ning tuleks hakata mõtlema rannakaitse peale, mis tähendaks eelkõige maa-laev tüüpi raketisüsteemide hanget ja mereseiresüsteemi arendamist.
Täna jõudis Sankt-Peterburgi Prantsusmaale kuuluv Mistral-tüüpi dessantlaev. Visiidi eesmärgiks on alust venelastele tutvustada.
Hetkel pole Venemaa sõlminud laevade ostuks Prantsusmaaga mingisugust ametlikku lepingut, sest mõlemal poolel on tehingus kahtlejaid.
Juhul kui kokkuleppele jõutakse, siis võib Venemaa hakata prantslaste litsentsi alusel ka ise Mistral-klassi laevu ehitama.
Mistral-tüüpi laev võib kanda 16 raske- või 35 kergekopterit, nelja maabumisalust, 900 sõjaväelast ja kuni 70 sõjamasinat, sealhulgas kuni 40 tanki.
Vene mereväe admiral Oleg Burtsev ütles oktoobri lõpus RIA Novostile, et Mistral-tüüpi laevad hakkaksid paiknema arktikas ning Vaiksel ookeanil.
