Määruse, mis jõustub pärast selle Riigi Teatajas ilmumist, kehtestamise põhjuseks on pikaajalise põua tõttu tekkinud veetaseme suur madalseis, mis on oluliselt halvendanud jõevähkide toitumis- ja varjetingimusi.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialisti Peeter Prassi sõnul on mitmetes kohtades seni veerikkadki ojad ja kraavid osaliselt kuivanud ning seetõttu on tõenäoliselt hukkunud juba kümneid tuhandeid vähke.

Prassi sõnul on põud vähiveekogudele enim kahju teinud Saare- ja Hiiumaal.

Madal vesi ja vähiurgude kuivalejäämine lihtsustab vähkide looduslike vaenlaste tegutsemist ning hõlbustab ka röövpüüki. Sel põhjusel on meie vähivarud täna ülisuures ohus, mistõttu vähipüük sel aastal tulebki lõpetada, et soodustada sellega nende loomulikku paljunemist ja anda võimalus varu taastumiseks. Vähipüük võib jätkuda vaid ümber- ja taasasustamise ning uuringute huvides.

Püügilimiit (vähipüügi ööpäevad) on Prassi sõnul tänavuseks peaaegu ammendunud. Kuna enamasti antakse lühiajalise kehtivusega püügilube, ei too püügi keelamine kaasa ulatuslikku püügivõimaluste kadu.

Keskkonnaministeeriumi jõevähi töörühma juhi Nikolai Laanetu andmetel on jõevähi katku laadne suremine aset leidnud ka Nõuni järves Valgamaal.