Kranichi plaan tõstab hindu

Keskkonnaministeeriumi kava muuta tööstustootmine keskkonnasõbralikumaks toob kaasa ulatusliku hinnatõusu, sest maksumaksja peab tasuma enamiku 63 miljardi kroonisest investeeringust looduse säästmiseks.

"Raha, 63 miljardit, ei tule kuskilt mujalt kui Eesti inimese taskust," lausus keskkonnaminister Heiki Kranich. "On valida, kas tarbija kannatab saastatud keskkonna tõttu või kannatab ta rahaliselt. Arvan, et kui lükkame rahakulutused kaugemale ja saame vastu vee, mis ei kõlba juua, ning õhu, mis ei kõlba hingata, ei ole see just hea lahendus."

Maksumaksja peab tasuma lõviosa riigi kulutatavast 24 miljardist kroonist keskkonnaprojektideks ning ettevõtete kulutatavast 39 miljardist kroonist tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

Kokku puudutab keskkonnaministeeriumis taanlaste abiga valminud saastuse vältimise ja kontrolli eelnõu 110 ettevõtet, mis peavad hakkama investeerima loodussäästlikku tootmisse. Kulutused peaksid tehtud olema 2007. aastaks.

Kõige mahukama keskkonnainvesteeringu kavatseb teha Eesti Energia, kes kulutab nelja aasta jooksul 3,9 miljardit krooni. Sellest umbes kolm miljardit kulub keskkonna suurima saastaja, Narva Elektrijaamade kahe keevkihtkatlaga ploki ehitamiseks, mis aitab vähendada heitmeid viiendiku võrra.

"Investeeringu rahastame laenudega, mis tuleb kinni maksta tarbijal elektrihinna tõusuga," lausus Eesti Energia (EE) keskkonnajuht Einari Kisel. Tema sõnul pole välistatud, et osa investeeringust katab EE potentsiaalne investor NRG Energy.

"Loodustsäästva tootmise rahastamine oli meil plaanis ka ilma ministeeriumi eelnõuta, sest mida loodustsäästvamalt me elektrit toodame, seda kergem on seda müüa," lisas Kisel.

Eesti Põlevkivi peageoloog Kalmer Sokman ütles, et lisakulutus keskkonnasõbraliku tootmise heaks toob kaasa põlevkivi hinna tõusu. "Kulutuste täpne suurus ei ole veel teada, kuid oleme projektiga juba alustanud, näiteks sulgenud keskkonnaohtlikud Sompa ja Tammiku kaevandused," sõnas ta.

Üleminekut loodustsäästvale tootmisele on keskkonnaministeerium paari ettevõttega katsetanud. Neist ühe, ehitus- ja remondimaterjali tootva firma Kunda Nordic Tsement haldusdirektor Arvo Vainlo ütles, et ettevõte on kulutanud projekti raames ligi 200 miljonit krooni. "Kuna säästlikule tootmisele tuleb niikuinii üle minna, on raha kulutamine õigustatud," lausus ta.

"Loodan, et Eesti majanduskasv on piisav, et tarbija jõuab keskkonnakulutused kinni maksta, " lausus üks eelnõu autoreid, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Matti Viisimaa. Kranich avaldas lootust, et riigikogu võtab eelnõu vastu sügisel.

Investeeringuid ootavad

SAASTUSE VÄLTIMISE JA KONTROLLI EELNÕU

TEGEVUSVALDKONNAD:

* elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine

* vedel- ja gaasilise kütuse rafineerimine ning tahke kütuse utmine

* metalli tootmine ja töötlemine

* mineraalsete materjalide töötlemine

* keemiatööstus ja jäätmekäitlus

* tselluloosi-paberi ja tekstiilitööstus ning naha parkimine

* toiduainetööstus ja loomakasvatus

* pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste ainete abil

* vineeri ja puitkiudplaatide tootmine

* loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või tasakaalustamine