Krassgrundi madalik on looduse aardepaik
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel tehtud inimtegevusest mõjutamata Krassgrundi madaliku üksikasjalike uuringute käigus tuli välja, et ala on suures osas kaetud üleeuroopalise tähtsusega mereelupaikadega. Peale selle on tegu ka tähtsa linnualaga.
Allveefilmimise ja sukeldumistega tehti kindlaks, et Pakri saartest läänes Krassi laiu ümber asuvast madalikust moodustavad peaaegu poole looduskaitseliselt väärtuslikeks peetavad liivamadalad ja karid. Viimaseid leidub Eesti vetes väga vähe ning ühes liivamadalatega on sellised tavalisest merepõhjast tunduvalt liigirikkamaid elupaigad enamasti kaitse alla võtmata.
20 vetika-, 25 põhjaloomaliiki
Põhjaelustiku uuringute käigus leidsid teadlased Krassi ümbrusest üle kahekümne vetikaliigi, kõige rohkem esines pruun- ja rohevetikaid. Merealuselt paepangalt tuli välja ka veerandsada põhjaloomaliiki, kellest kõige arvukam on tõruvähk, limustest aga balti lamekarp.
Paarikümne liigini küünib ka viieruutkilomeetrise madaliku kalastik: teada-tuntud räimede, meriforellide, siigade ja turskade kõrval leidsid kalauurijad alalt näiteks väga omapärase välimusega pullukala, meripühvli, võldase ja merivarblase.
Krassgrundi madaliku linnustiku-uuringutega seotud ornitoloog Leho Luigujõe tõi välja, et piirkonna tähtsus seisneb eeskätt asukohas – jääb see ju otse Ida-Atlandi lindude rändeteele, mida mööda lendavad kevadel ja sügisel miljonid veelinnud.
Hoopis uue ja üllatusliku avastusena tuli aga Krassgrundi uuringutest välja see, kuivõrd oluliseks öiseks peatumiskohaks võivad Loode-Eesti laiud lindudele olla. Nimelt näitasid mullu oktoobris infrapunakaameraga lennukilt filmitud kaadrid, et Krassi laid oli pimeduses servast servani paksult linde täis. Ühtekokku oli sellele vaid veidi enam kui hektarilisele laiulapile end mahutanud ligi 6000 sulelist.
„Midagi sellist poleks me osanud arvatagi. Kui seal päeval loendamas käia, ei pruugi seal õieti kedagi näha,” märkis Luigujõe ning lisas, et see avastus näitab ilmekalt, kuivõrd lünklikud on praegused teadmised selle kandi linnustikust.
Samal ajal on Krassi näol tegu ka arvestatava meri- ja hõbekajaka ning haha pesitsuskohaga. Laiu lähiümbruses on aga loendatud ligi 10 000 auli ja teist sama palju sõtkaid.
Krassgrundi madalate linnustikku ähvardavate ohtudena tõi Luigujõe välja meretuulepargid ning tiheda laevaliiklusega kaasnevad võimalikud õlireostused. Viimastest rääkides ja rõhutades Loode-Eesti mereala tähtsust veelindude jaoks, meenutas ta nelja aasta tagust Nõva õlikatastroofi. Toona korjati rannalt kokku üle 3500 lõpnud veelinnu, ornitoloogide hinnangul võis tegelikult hukkunud tiivuliste hulk küündida aga 100 000-ni.
