-Dream Foundation Eesti poolt läbi viidud uurimusest selgub, et ligi kolmandik välismaale õppima minna soovivatest noortest ei pea tõenäoliseks kodumaale naasmist. On see näitaja usutav?

Nii palju kui oma kontaktide põhjal öelda saan, siis see arv on pigem tagasihoidlik.

Mida kauem välismaal olla ja sealse eluga ära harjuda, seda suuremaks see protsent võib minna. Ega selliseid toredaid karjäärivõimalusi Eestis andekatele väga palju ei ole. Täiesti selge, et neid võib kergemini leida hoopis mujalt.

Minu jaoks oli pigem üllatav, et see näitaja nii väike on. Ei usu sellisesse Talendid Koju projekti. Et noor õpib neli-viis aastat välismaal ja siis tuleb patriotismist siia.

-Mis motiveerib noort välismaale pürgima? Kas asi on ainult rahas?

Mitte ainult rahas, vaid üldiselt sotsiaalne kindlustatuses. Eesti on suhteliselt individualistlik ja võistlev ühiskond ning on terve rida asju, mis elu pingeliseks teevad.

Kindlustunne on Saksamaal ja Hollandis oluliselt suurem, Skandinaaviast ei hakka rääkimagi. Kindlasti ka eneseteostamisvõimalus, mis ei ole päris sama, mis palk.

-Kas saaks midagi näiteks viie aastases perspektiivis teha, et väheneks nende arvu, kes tahaksid välismaale jääda?

Kindlasti on. Meie enda ülikoolid peavad muutuma atraktiivsemaks. Kõik meie noored võiksid õppida välismaal, kuid alustada ja lõpetada siiski Eestis. Tuleks tõsta ülikoolide taset ja pakkuda välja uusi erialasid.

Teiseks peab meie ettevõtlus panustama oluliselt rohkem kõrgtehnoloogilisele arengule, et muuta töökohad andekatele noortele atraktiivsemaks. Kindlasti on viie aastases perspektiivis paljud asjad tehtavad.

-Kui palju peaks riiklikul tasandil toetama noorte välismaale ülikooli minekut?

Praegu käiakse välismaal peamiselt üliõpilaste vahetuse korras ja välisõpilasi tuleb ka meile. Meilt läheb umbes 5000 välja ja natuke üle 1000 tuleb meile õppima, siis see bilanss on võrdlemisi vilets. Täiendavat tuge välismaal õppimiseks kindlasti võiks luua ja tuleks vaadata millistes valdkondades see ennekõike vajalik on.

-Kas sellele ei või järgneda olukord, kus üliõpilased otsustavad jääda ikkagi välismaale ning maksumaksja raha läheb sisuliselt tuulde?

See oht on olemas ja ega neid juriidilisi vahendeid, et seda vältida, tekitada sundsuunamine, neid tegelikult ei ole. Kõik Euroopa riigid on selle ohu ees, et nende noored õpivad riigi toetusega mujal, kuid pärast kodumaale ei naase.

Atraktiivseks muudab tagasi tuleku see, kui on võimalik saada normaalsed töökohad ja tagada sotsiaalne kindlustatus. Mingist paljast patriotismi udust me küll kedagi siia tagasi ei saa, me peaks ise siin maal olema tohutud patrioodid, kuid kas me seda oleme nii palju, et see noortelele külge hakkaks? Ma väga kahtlen selles.