Ees­tis­se oo­da­tak­se vi­sii­di­le üheks mõju­ka­maks Ve­ne­maa si­se­rin­gi po­lii­ti­kuks pee­ta­vat Vik­tor Iva­no­vi, kes on aas­taid ol­nud Vla­di­mir Pu­ti­ni lä­he­da­ne liit­la­ne.

Prae­gu­se pea­mi­nist­ri Pu­ti­ni pre­si­den­diks ole­ku ajal vas­tu­tas en­di­ne Nõuko­gu­de sa­la­luu­re KGB pol­kov­nik (meie mõis­tes kolonel) Iva­nov ka­hek­sa aas­tat Krem­li kaad­riot­sus­te eest. Ala­tes möö­du­nud aas­ta maist, kui Ve­ne­maa pre­si­den­diks sai Dmit­ri Med­ve­dev, ju­hib Vik­tor Iva­nov üht Ve­ne­maa eri­tee­nis­tust, nar­ko­kont­rol­li ta­li­tust (ve­ne­keel­ne lühend FSKN).

Meie mõis­tes Ve­ne­maa nar­ko­po­lit­sei ju­hi Iva­no­vi Ees­ti-vi­sii­ti val­mis­ta­tak­se et­te ju­ba ke­va­dest saa­dik, kuid se­da on ju­ba kor­du­valt eda­si lüka­tud. Vii­ma­ne kok­ku­le­pi­tud vi­sii­diaeg pi­di ole­ma ka­he nä­da­la pä­rast, kuid sel nä­da­lal tea­tas FSKN, et külask­äik ei toi­mu en­ne no­vemb­rit.

Mosk­vas siia­ni vä­ga mõju­ka Iva­no­vi Ees­tis­se tu­le­ku eesmärk on aru­ta­da, kui­das veel­gi ti­hen­da­da ka­he rii­gi nar­ko­kau­ban­du­se­ga võit­le­va­te amet­kon­da­de nii­gi head koostööd. Ees­ti ja Ve­ne­maa ja­he­da­te riik­li­ke su­he­te taus­tal on just nar­ko­kau­ban­du­se vas­ta­ne võit­lus üks pa­re­maid hea koostöö näi­teid.

Kind­las­ti si­se­mi­nis­ter Mar­ko Po­me­rant­si ning mak­su- ja tol­lia­me­ti pea­di­rek­to­ri En­ri­ko Aa­va­ga koh­tuv Iva­nov peaks Tal­lin­nas al­la kir­ju­ta­ma le­pin­gud pii­riüle­se koostöö koh­ta Ees­ti ja Ve­ne po­lit­sei ja mii­lit­sa ning tol­li-a­met­kon­na va­hel.

Üks mõjukamaid

Ve­ne­maa aja­kir­jan­dus on prae­gu 59-aas­tast Vik­tor Iva­no­vi aas­taid ni­me­ta­nud üheks mõju­ka­maks Pu­ti­ni ajal Mosk­vas suu­re mõjujõu saa­vu­ta­nud Pe­ter­bu­rist pä­rit en­dis­te KGB oh­vit­se­ri­de, nn Pii­te­ri tšekis­ti­de esin­da­jaks.

Ve­ne­maa jul­geo­le­ku­tee­nis­tu­se FSB kind­ral­pol­kov­ni­ku pa­gu­neid kan­dev, kuid prae­gu erus olev Vik­tor Iva­nov tee­nis 17 aas­tat al­gul KGB-s ja hil­jem FSB-s, kust lah­kus 1994. aas­tal  FSB Pe­ter­bu­ri ja Le­ning­ra­di ob­las­ti sa­la­kau­ban­du­se vas­tu võit­le­mi­se osa­kon­na üle­ma­na. Siis asus­ki ta esi­mest kor­da töö­le koos Vla­di­mir Pu­ti­ni­ga, kes kut­sus ta Pe­ter­bu­ri tol­la­se ku­ber­ne­ri Ana­to­li Sobtšaki mees­kon­da, mil­lest sai hil­jem Krem­lis Pu­ti­ni löö­gi­ru­si­kas. Kui Vladimir Pu­tin mää­ra­ti FSB üle­maks, sai Vik­tor Iva­no­vist FSB si­se­jul­geo­le­ku ülem. 2000. aas­tast töö­tas Iva­nov koos Pu­ti­ni­ga ju­ba Krem­lis.

Pu­ti­ni esi­me­sel pre­si­den­di ame­tia­jal (2000–2004) võrd­les üks Ve­ne­maa tol­la­seid enim loe­tud in­ter­ne­tiväl­jaan­deid Komp­ro­mat.ru vunt­se kand­va Vik­tor Iva­no­vi po­sit­sioo­ni Krem­lis Mar­tin Bor­man­ni oma­ga Adolf Hit­le­ri juu­res.

Bor­mann oli Hit­le­ri era­sek­retär, kes kont­rol­lis li­gipää­su füüre­ri­le. Iva­nov oli siis amet­li­kult Krem­li ad­mi­nist­rat­sioo­ni ju­hi aset­äit­ja.

Ta­gantjä­re­le on Mih­hail Ho­dor­kovs­ki naf­taim­pee­riu­mi Ju­kos ju­hid ni­me­ta­nud just Iva­no­vi koos Krem­li tei­se „hal­li kar­di­na­li” Igor Setšini­ga üheks pea­mi­seks 2003. aas­ta Ju­ko­se-vas­ta­se rünna­ku al­ga­ta­jaks. Iva­nov ku­ree­ris siis Krem­lis Ve­ne­maa jõua­met­kon­di.

Suur sõnaõigus

Pu­ti­ni tei­sel pre­si­den­di ame­tiajal (2004–2008) taan­dus Vik­tor Iva­nov amet­li­kult pre­si­den­di abiks. Kuid ta jäi Krem­lis en­di­selt isi­kuks, kes val­mis­tas et­te pre­si­den­di ot­su­seid rii­gi kõrge­ma juht­kon­na koh­ta. Väi­de­ta­valt oli Iva­no­vil Krem­lis suur sõnaõigus kaad­riot­sus­te lan­ge­ta­mi­sel. Aja­leht Kom­mer­sant pa­ni Vik­tor Iva­no­vi 2005. aas­tal Pu­ti­ni­le kõige lä­he­da­se­ma­te po­lii­ti­ku­te ni­me­kir­ja.

En­ne nar­ko­kont­rol­li ta­li­tu­se ju­hiks saa­mist juh­tis Iva­nov Krem­lis ko­mis­jo­ni, mis va­lis ja mää­ras ame­tis­se Ve­ne­maa koh­tu­nik­ke. Ku­na Pu­ti­ni-Ve­ne­maa koh­tusüsteem on ku­ju­ne­nud üheks ühis­kon­na kont­rol­li­mi­se va­hen­diks, sai ko­mis­jo­ni juh­ti­da vaid usal­dusväär­ne isik.

Ees­ti­ga seo­ses tu­li Vik­tor Iva­no­vil 2005. aas­ta ke­va­del Krem­lis al­la nee­la­ta väi­ke mõru pill. Ta oli siis üks Suu­re Isa­maasõja lõpu 60. aas­tap­äe­va pi­dus­tus­te kor­ral­da­jaid. Ees­ti ja Lee­du pre­si­dent keel­du­sid tea­ta­vas­ti Mosk­vas­se pi­dus­tus­te­le sõit­mast.

Eestist viiakse Venemaale amfetamiini

•• Viimane edukas Eesti-Vene ühisoperatsioon lõppes ühe suurema Peterburi narkovahendaja tabamisega.

•• 56-aastase Djadja (Onu) hüüd-nime kandva kurjategija tabamisest kirjutasid tänavu aprillis kõik suuremad Peterburi ajalehed. „Onu” korterist leidsid Peterburi narkopolitseinikud 20 kilo hašišit, neli kilo sünteetilisi narkootikume, 13 ebaseaduslikku tulirelva ja ligi 2000 üksust laskemoona.

•• Sünteetiliste uimastite, peamiselt amfetamiini Venemaale smugeldamise peakanal oli Eesti.

•• Pikka aega „Onu” äri varjatult jälginud Venemaa narkokontrolli talituse Peterburi osakonna töötajad said selle aasta algul teada, et Eestist valmistutakse järjekordset partiid üle piiri sokutama. Heas koostöös Eesti politsei ja piirivalvega peeti veebruari lõpus Eestis kinni viis narkokullerit, Eesti ja Venemaa kodanikud. Neilt võeti ära üle kolme kilo uimasteid ning relvi.

•• Märtsi lõpus, „Onu” vahistamisega samal ajal, peeti tänu koostööle Eestis kinni veel üks selle narkoahela oluline lüli, Vene kodanik Tatjana, kellel oli Eesti elamisluba. Läbiotsimisel leiti Tatjanalt kilo amfetamiini.

•• Venemaa narkopolitsei jaoks oli koostöös Eesti kolleegidega „Onu” grupeeringu likvideerimine oluline, sest see seltskond varustas uimastitega peale Peterburi ka Moskva ümbrust ja isegi Uurali piirkonda.