Kremli teine mees: Eesti tahab endiselt Petserit ja Jaanilinna

 (67)
Kremli teine mees: Eesti tahab endiselt Petserit ja Jaanilinna
Erukindralmajor Lev Sotskovi väitel olid 1940. aasta valimised Eestis enneolematult vabad. Jaanus Piirsalu

Eesti soovib endale piiriäärseid Venemaa alasid, arvab Venemaa presidendi administratsiooni ülem ja ajalookomisjoni juht Sergei Narõškin.

„Eirates Teise maailmasõja tulemusi pretendeerib Eesti osale Pihkva ja Leningradi oblastist,” kirjutas Kremli ametlikult tähtsuselt teine mees Narõškin eile Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi (MGIMO) koduleheküljel avaldatud eriväljaandes.

Narõškini sõnul pidavat Balti riikide valitsused kavatsema esitada Venemaale põhimõttest „sõjajärgne mittelegitiimne maailmakorraldus” lähtuvaid pretensioone.

Eesti puhul olevat selleks territoriaalsed nõuded. „Leedu soovib luua rahvusvahelist kohut „Nõukogude genotsiidi” üle. Lätis loeb valitsuskomisjon kokku kahju, mida Venemaa on väidetavalt tekitanud,” märkis Narõškin.

MGIMO eriväljaanne ilmus Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimise 70. aastapäeva eel. MGIMO on Venemaa välisministeeriumi kõrgkool. Sergei Narõškin aga juhib tänavu kevadel Dmitri Medvedevi korraldusel loodud ajalookomisjoni, mille ülesanne on astuda vastu Venemaa huve kahjustavatele nn ajaloo võltsimise katsetele.

Okupatsiooni polnud

MRP sõlmimise aastapäeva eel avaldas muidu väga suletud Venemaa välisluureteenistus (SVR) dokumentide kogumiku „Baltikum ja geopoliitika 1935–1945”, mille pani kokku teenistuse erukindralmajor Lev Sotskov.

Samal teemal:

Sotskovi sõnul olid Baltimaad 1930-ndate lõpus üks NSV Liidu julgeoleku tagamise võtmeküsimusi. „Austria ja Tšehhimaa järel oli selge, et Baltimaadest saab Hitleri järgmine platsdarm,” ütles Sotskov Venemaa välisluure korraldatud pressikonverentsil. „NSV Liit üritas Baltimaade juhtkonnale selgeks teha, et seda tuleb vältida. Meie luureandmed Baltimaadest rääkisid selgelt, et Baltimaad kavatsevad Hitlerile kapituleeruda.”

Edasisi sündmusi selgitades ütles Sotskov, et „õnnestus kokku leppida Baltimaadesse piiratud väekontingendi paigutamine”. „See oli rohkem psühholoogiline võit, sest nad istusid oma baasides ega pistnud nina sealt välja,” väitis Sotskov.

Venemaa välisluureteenistuse nimel esinenud Sotskov kinnitas, et mingit NSV Liidu okupatsiooni Baltimaades 1940. aastal polnud.

„1940. aastal algasid Baltimaades vasakliikumise protsessid. Moraalne-psühholoogiline mõju oli selleks NSV Liidust, seda jah,” ütles Sotskov. „Aga valimised olid vabad ja võitsid antifašistid. 1940. aastal olid valimised Baltimaades vabamad ja demokraatlikumad kui need valimised, mis on viimase kümne aasta jooksul Baltimaades toimunud, kuna enamus elanikke pole saanud valida.”

FSB: Petseris on eraldumisoht

•• Novaja Gazeta avaldas kolmapäeval pika reportaaži sellest, kuidas Petseri elanikud kasutavad Eesti passi raha teenimiseks. Muu hulgas viidatakse artiklis FSB kohaliku osakonna viimasele Moskvasse esitatud raportile, mis väidab, et kohalike elanike topeltkodakondsus ohutavat Venemaa riiklikku terviklikkust.

•• „Teise, Eesti kodakondsuse olemasolu Venemaa kodanikel ja seda, et paljudel neist on maa-üksusi Petseri rajoonis, võivad Eesti võimud ära kasutada Eestiga ühinemise referendumi korraldamiseks,” on Pihkva julgeolekutöötajad raportisse kirjutanud.

Nende andmeil elab Petseri rajoonis 25 000 inimest, kellest 10 000–15 000 on ka Eesti passi omanikud.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare