Kriis: 278-eurone alampalk on praegu isegi üsna kõrge
Kriis rääkis saates "Foorum", et alampalga saajatega ei juhtu praegu midagi traagilist ja see võib veel paariks aastaks samale tasemele jääda, vahendab uudisteportaal ERR.
"See lepiti kokku 2008. aastaks ja tegelikult oli tegemist buumiaastaga. Täna, kus keskmine palk on 2006.-2007. aasta tasemel, on alampalka tõsta üsna ennatlik," lausus Kriis, kelle sõnul tõstaks alampalga kergitamine ka tööpuudust.
Tema hinnangul tuleks palga tõstmisega oodata, kuni majandus hakkab uuesti jalgu alla saama. Kui juba praegu pole riigieelarves piisavalt katet päästjate palga tasumiseks, on selles valguses õpetajatele, politseinikele ja teistele avaliku sektori töötajale palga juurde küsimine ebarealistlik, märkis tööandjate keskliidu juht.
Ka Reformierakonna juhatuse liige Taavi Rõivas ütles, et ametiühingute palgatõusunõue teeb teda murelikuks, kuna ületab reaalseid võimalusi.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga märkis seepeale, et talle meenub vägisi jutt suurest Peetrist ja väiksest Peetrist. Ametiühingu palganõue lähtub tema sõnul loogikast, et tööga luuakse väärtus ja seda väärtust loovad inimesed, kes peavad ka majanduskasvust osa saama.
Taliga tõi välja Eesti ja Soome palgapoliitika mäekõrguse vahe: nimelt saab hiljutise uuringu kohaselt Eesti oskustööline kolmandiku Soome oskustöölise palgast, tippjuhtide palk küündib aga Eestis 68 protsendini Soome kolleegide töötasust.
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson rõhutas, et alampalk on tasu täistööaja eest. Kui inimene käib kella 8-17 tööl ja ei saa selle palga eest lubada endale eluasemekulusid ja toitu ehk on toimetulekuraskustes, siis töötada täistööajaga ja paluda sotsiaalabi ei ole kõige mõistlikum lahendus.
