Kriis: Eesti ettevõtjad soolisi kvoote ilmselt ei tervitaks
Tutvustades EL-i soolise võrdõiguslikkuse strateegiat järgmiseks viieks aastaks märkis Reding, et ainult kümme protsenti Euroopa ettevõtete juhatuse liikmetest on naised, kuigi naised moodustavad tööjõust ligi poole ning suurem enamus ülikooli lõpetanutest on naissoost, kirjutas EU Observer.
„Ma pole seni olnud sookvootide eestkõneleja, kuid kuna tipp-juhtide valdkonnas ei ole soolise võrdsuse osas erilisi arenguid märgata, siis tulevikus võib juhtuda, et tuleb võtta selles küsimuses initsiatiiv üleeuroopalises plaanis,“ teatas Reding.
Õigusvolinik plaanib tuleval kevadel kohtuda EL-i suurfirmade tegevjuhtidega, et artutada „enesereglatsiooni toimimise ulatust“ soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.
„Olenevalt selle dialoogi tulemusest kaalun, kas edasised meetmed on 2012. aastal vajalikud,“ ütles Reding, kelle jutust võib mõista, et sooliste kvootide kehtestamise mõte on täies elujõus.
Eesti tööandjate eestkõneleja Tarmo Kriis aga sooliste kvootide rakendamise süsteemi vajalikuks ei pea.
„Juhtimissüsteemid ei vaja säärast sekkumist. Pole kindel, et see mingeid väga tugevaid tulemusi annab. See võib viia ka selleni, et hakatakse parlamendis taotlema soolist võrdõiguslikkust. Selline ülim võrdsustamise soov ei ole tihtipeale põhjendatud,” arvas ta.
„Tekib küsimus, kas oleks neid inimesi vastavatele positsioonidele edutada? Kas täna miski takistab naistel karjääri teha? Kui vaadata naiste osakaalu kõrghariduse saajate hulgas, siis on olukord ammu naiste kasuks,” arutles Kriis.
„Võib tekkida oht, et selle koha peal hakatakse tegema poliitikat. Kas see on firmade arengu huvides, kui selle asemel, et hinnata inimesi nende panustamise järgi, hakataks otsuseid langetama mingisugusel näilisel või poliitilisel tasandil,” jätkas ta.
„Mina arvan, et ettevõtted oma juhtimises selliseid ettekirjutusi näha ei soovi,” sõnas Kriis.
Norras kvoodid kehtivad
Õigusvolinik Reding tõi positiivse näitena esile Saksamaa telekomihiiu Deutsche Telekomi, mis teatas märtsis, et naissoost tipp- ja keskastmejuhtide osakaalu ettevõttes kavatsetakse 2015. aastaks tõsta 30 protsendini.
Norras kehtestati 2004. aastal kvoot, mille kohaselt peab börsiettevõtete juhatuses olema 40 protsenti naisi.
Suurbritannia soolise võrdõiguslikkuse volinik Mervyn Davies rääkis septembri alguses Wall Street Journalile, et riik kaalub „viimase võimalusena“ sookvootide kasutusele võtmist, kui muude vahenditega sooline tasakaal riigi börsiettevõtete juhtkonnas ei parane.
Praegu on tema sõnul FTSE100 (Londoni börsi aktsiaindeks, mis koondab 100 suurima kapitalimahuga firmat – toim.) ettevõtete tipp-juhtide seas naisi 12 protsenti.
