Krista uurib keldrisügavuses keskaegseid nahkesemeid

Nahkjalanõu räägib kandja tervisest, tema staatusest, kommetest ja paljust muust.

Pikal tänaval asuva ajaloomuuseumi keldris on külmast ilmast hoolimata mõnusalt soe. Muuseumi arhiivieksponaatidest pungil täis keldris toimetab teadur-fondihoidja Krista Sarv (30), kes sama sooja huviga uurib keskaegseid nahkjalatseid.

Krista lemmikteema on siiski keskaegsed nahkesemed. Krista sõnul jõudis ta selleni juhuslikult. “Kui ülikooli ajal sattusin tööle arheoloogiafirmasse, ja parajasti muud teha ei olnud, tuhnisin kontoris ringi, seal olid aga karbid nahka täis. Samal ajal sattus asjakohane raamat kätte,” räägib ta. “Kui asja sai uurima hakatud, kujunes sellest pikem suhe.”

Krista sõnul on nahka seni ajalooallikana tänamatult vähe uuritud. “Iga ese peegeldab enamat kui materjali ja tehnikat. See peegeldab ka inimest, kes seda kandis, tema sotsiaalset tausta ja selle kaudu ühiskonda,” selgitab ta.

Näiteks on Krista välja selgitanud, et kõige levinum defekt oli sissekaardunud ehk teiste varvaste peale kaardunud suurvarvas. Teistest hädadest nimetab ta “vasar-suurvarvast”, mille puhul varbalülid on kokku tõmbunud.

Muu hulgas on huvitav teada, et keskajal domineerisid tänapäevastele suurustele 34–36 vastavad jalatsid ning suurim leitud suurus vastab tänapäevasele suurusele 44 – nende jalanõude kandja pidi tolle aja mõistes juba hiiglane olema.

Jalanõud tehti ise

Kaevamised, kus maa seest tulnud nahatükkidele Krista tõttu suuremat tähelepanu pöörati, toimusid 2000. aastal Sauna tänaval. “Korjasin kokku kõik nahatükid – kokku üle 10 000, vanemad neist 13. sajandist,” räägib ta. Sealt jäi uurijale mulje, et inimesed valmistasid ise oma tarbeks jalanõusid, ehkki muidugi olid olemas ka töökojad. Uuringutele toetudes eristab Krista 5–6 tüüpi keskaegseid jalanõusid, nende hulgas näiteks paelkinga, mis kinnitati sääre pealt (nahast) paeladega või nöörkinga, kus kinnitus käis jalaselja pealt nagu praegugi. Ent ka kõik tänapäevased jalanõu tüübid olid juba keskajal olemas, kinnitab Krista.

Paksema tallaga kingad, kus oli juba 10–20 nahakihti, tulid aga alles 16. sajandil.

Näitus “Maarjamäe loss 130”

•• Täna kell 15 avatakse Maarjamäe lossis Eesti Ajaloomuuseumi näitus “Maarjamäe loss 130”, mis tutvustab Peterburi krahvile Anatoli Orlov-Davõdovile kuulunud suvemõisa ajalugu Maarjamäel.

•• 1874. aastal valminud loss oli aastaid kasutusel Orlov-Davõdovite suveresidentsina.

•• 1930. aastatel tegutses lossis öölokaal-restoran Riviera-Palais, hiljem asus seal lennukool ja nõukogude armee ohvitseride ühisköökidega korterid.

•• Kell 15.30, saab Eesti Filmiarhiivi kaasabil vaadata 1930. aastal valminud Eesti-Saksa mängufilmi “Kire lained”, mille üheks võttepaigaks oli Maarjamäe loss.

••Näituse avamisele eelneb konverents, kus teevad ettekande Ivar Leimus, Jaak Mäll, Krista Sarv, Maia Madar, Tiiu Leimus ja Sirje Annist.