Kristen Michal: kahtlustatava märk on raske ega kao kuhugi

Inimesed ei ole metallist, seetõttu lubab justiitsminister Kristen Michal mõelda selle peale, kuidas tagada, et kahtlus ei tähendaks automaatselt häbimärgistamist.

••Reformierakonna pimerahastamise uurimise kriminaalasi lõpetati, kuid otsad jäid lahti. Määrusest saab ikkagi välja lugeda, et Reformierakonnas tegeldi ebaseadusliku rahastamisega. Mida te ise tunnete: kas oleks parem, kui asi oleks läinud kohtusse?

Need, kes tahavad suhtuda asja kuidagi pahatahtlikult või erapoolikult ühe või teise poole seisukohalt, suhtuvad sellesse samamoodi edasi. Ka kellegi süüdi või õigeks mõistetud kohtuotsuste järel oleme näinud, et inimeste arvamused jagunevad pooleks. Prokuratuur ja politsei saavad oma tegevuses lähtuda seadusest ja kui ajalehelooga on kahtlus õhku heidetud kriminaalasja algatamiseks, mis antud juhul oli, siis nad pidid selle asja algatama. Seadus ütleb ka, et kui sealt edasi pole piisavalt tõendeid minna kohtusse või need kahtlused ei leia kinnitust – mis antud juhul nii oli –, siis kriminaalasi lõpetatakse. Täpselt seadusest lähtuvalt ka käituti. Minna kohtusse igaks juhuks, mis siis, et kahtlused pole kinnitust leidnud, oleks totalitaarse riigi komme.

••Ütlesite esmaspäeval avalduses, et tegemist on laimuga. Kas te olete mõelnud esitada Silver Meikari peale laimu paragrahvi alusel tsiviilhagi?

Täna ma sellele küsimusele väga põhjalikult veel ei vasta. Loeme selle materjali esmalt läbi – kriminaalasja lõpetamise määrus on erakordselt mahukas, 36 lehekülge, mis viitab ka sellele, et uurimine on olnud erakordselt põhjalik. Uuriti viis kuud, küsitleti üle 60 inimese, vaadeldi 82 inimese pangakontot. Kas sealt nüüd mingis suunas edasi minna… Olen öelnud, et mul pole kättemaksuhimu. Minu jaoks on need viis kuud olnud äärmiselt pingeline aeg. Kui sellele on nüüd selge joon alla tõmmatud, siis tuleb esmalt rahulikult arutada, kas sealt veel edasi minna.

••Ütlete, et teid on laimatud. Kohtutee oleks sellisel juhul ju selge võimalus nii teie enda nimi, Reformierakond kui ka poliitika laiemalt puhtaks pesta. Miks te seda siis pelgate?

Jah, see on kaalumise koht. Aga ma kahtlen, et näiteks sotsiaaldemokraadid hakkaksid selle tõttu valitsust kiitma, kui me otsustaksime oma nime puhtaks pesemise eesmärgil kohtusse pöörduda. Need, kes tahavad seda kasutada poliitilise malakana ja laimukampaania osana, kasutavad seda kindlasti edasi.

••Mis hinnangu annate toimunule justiitsministrina, juristina?

Asjaomasena on seda mõnevõrra keeruline lahutada. Mõnes mõttes on paradoksaalne ja isegi irooniline, et selline kogemus muudab sind elus märksa alandlikumaks. Sa õpid, et viis kuud sellises olukorras olemist pole kuidagi meeldiv. Pigem paneb see mõtlema, mida saaksin justiitsministrina teha, et inimesed ei peaks sellises olukorras nii pikalt olema.

••Mis on õppetund?

Üks mõte, mida endale sõnastasin ja mida tuleb avalikult arutada, on see: mida teha, et uurimised saaksid kiiremini läbi viidud? Kas selleks on vaja täiendavaid vahendeid või on selleks vaja midagi muuta? Ja teine teema on suhtumine. Eestis kehtib põhimõte, et piisava kahtluse korral peab algatama uurimise. Aga juba kahtluse faasis märgistatakse inimesed avalikkuses teatud viisil ära. Aga see – eriti väikses Eestis, kus iga inimene on väärtus – ei ole kindlasti õige suund. Peame mõtlema, kuidas jõuda sellise tegevuseni, et kahtluse tõstatamine ei tähenda automaatselt mingi märgi kandmist. Mina olen olnud suure surve all ja sellest välja tulnud, aga on kindlasti inimesi, kellele see mõjub oluliselt rohkem. Inimesed ei ole metallist.

••Erakondade rahastamise teemat kalevi alla ei panda?

Vastupidi. See on nii minu kui ka ühiskonna jaoks oluline ja kindlasti tuleb jätkata erakondade rahastamise reeglite täpsustamist. Põhiseaduskomisjon menetleb praegu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettepanekuid ning vaatab üle ja täpsustab rahastamise reeglid ja aluste sanktsioonid. Sellega tuleb edasi minna. Kolmas teema, millega parlament samuti praegu tegeleb ja millesse püüame oma panuse anda, on immuniteedi küsimus. Kui need asjad korrastatud saavad, saab selgemaks ka kogu õigusruum. Immuniteedi teemaline arutelu toimub juba sel neljapäeval.

••Ühelt poolt segab riigikogu liikme ja ministri puutumatus kriminaalasjade uurimist. Teisalt peab neil inimestel olema puutumatus.

Immuniteedi mõte üldiselt on tagada poliitiliste tegutsejate sõltumatus ja kaitstus olukorras, kus nende poliitilist tegevust võidakse hakata pärssima teatud menetlustoimingutega. Loomulikult on inimesi, kes ütlevad, et näe kus limukad. Aga ka Euroopa Parlamendis on asjad reguleeritud selliselt, et õiguskaitseorganid saavad parlamendisaadiku ruumidesse siseneda alles pärast parlamendilt nõusoleku saamist. Samamoodi on see ka teistes riikides ning mõte on kaitsta nii opositsiooni kui ka koalitsiooni saadikuid, olenemata nende maailmavaatest, et nende poliitilist tegevust ei saaks pärssida. Loomulikult on immuniteedil piirid. Seda arutelu tuleks aga pidada riigikogu põhiseaduskomisjonis, kaasates kõik praktikud. Oma panuse peab andma ka justiitsministeerium ja prokuratuur, et immuniteedi piirid saaksid võimalikult selgeks. See on ka poliitilise süsteemi enda huvides.

••Laiemalt rääkides: prokuratuurist on järjest tulnud kummalisi signaale – alustatud on poliitilisi asju ja siis need ühel või teisel põhjusel lõpetatud…

Prokuratuur teeb oma põhitööd väga hästi. Ka selle juhtumi puhul. Vaadake, väga lihtne on neile, kes midagi teevad, etteheiteid teha. Aga see ongi seesama küsimus: millist riiki me tahame? Kui riigikohus jõuab otsuseni, et mõjuvõimuga kauplemise koosseis pole piisavalt selgelt seaduses sätestatud, siis ei saa selles prokuratuuri süüdistada. Pigem oleks võinud analüüs seaduse tegemisel parem olla, ehkki see on rahvusvaheline konventsioon, mis üle võeti. Lähitulevikus täpsustame ka seda.