Kristin müüb inimestele tervendavaid esemeid
Poes on kõikvõimalike jumalate kujukesi, suurel hulgal raamatuid (kogu Ilmamaa kirjastuse filosoofiasari) ja palju kive veekogudest.
Kristin Tehvan (40) on selles maailma religioonide katlas töödatud kolme aastaga kokku puutunud igat liiki prohvetite ja selgeltnägijatega.
Budism kõige südamelähedasem. “Siia tulek oli minu puhul väga juhuslik. Olin aastaid tagasi väga raskes seisus, tahtsin sõbranna käest raha laenama minna, ta laenaski ja kutsus mind samas poodi tööle,” räägib ta. Kristini sõnul oli ta enne Loitsukellerisse tulekut erinevate religioonidega tutvunud. Paar aastat enne tööleasumist juhtus aga perekonnas traagiline õnnetus. “Ma ei uskunud siis peaaegu millessegi, õudselt raske oli müüa usku ja maagiat, millesse sa ei usu. Nüüd on juba natuke teistmoodi, usun rohkem,” seletab ta. Kristini sõnul asub tema enda maailmavaatele kõige lähemal budism.
Pood nagu labürint. “Enamik inimesi ei tule siia poodi siis, kui nad on õnnelikud ja oma eluga rahul. Nad tulevad siia siis, kui neil on midagi valesti või halvasti läinud,” räägib Kristin. Kuna poes on lisaks kujukestele, ehetele, keeraamikale ja ravimtaimedele üleval ka igasugu plakateid erinevate religioosseete ürituste kohta, võib Kristini sõnul selles asjade virvarris inimesel pea esialgu ikka päris segi minna.
“Võiks viisakamalt öelda, aga vahel pööravad nad päris ära. Suurest vaimustusest ahmivad kõike, mida vähegi kätte saavad,” räägib ta. Kristini sõnul leiavad inimesed tavaliselt poest mingi raamatu või eseme, mis neile meeldib ja hiljem muude asjade juurde teed edasi juhatab.
“Paljud tulevad ja räägivad vaimustunult, et milline vaimustav aura ja muusika siin on. Mina sellest küll aru ei saa, mu meelest on see üsna tavaline,” ütleb ta rahulikult. “Lõhnab muidugi hästi,” lisab ta naeratades.
Kannatus paneb tööle. Amulette, mida saab riputada kaela, voodi kohale, panna sõrme ja võimalik, et ka padja alla, on Loitsukeller täis. Kristinil ripub kaelas Mehhiko münt, mil vanust pisut üle saja aasta. See andvat aastaringselt õnne. “Selles mõttes saatus toimib, et inimesed siia tullles tavaliselt sobiliku tee endale leiavad,” kinnitab ta.
Loitsukelleri ümber on Kristini sõnul koondunud terve käsitööliste ring, noorim käsitööline, kes poele sõbrapaelu teeb, on üheksa-aastane. “Tegelikult on üle Eesti palju inimesi, kes igasugu huvitavaid asju teevad, aga kellest isegi meie midagi ei tea,” nendib ta.
Pisut filosoofilisemaks muutudes arvab Kristin budismi järgides, et inimene saab õnnelikuks siis, kui ta vabaneb kannatustest. “Kannatus arendab ja paneb inimese tööle,” arvab ta.
