Kristlikud noored koguvad allkirju homoabielude vastu
Justiitsministeerium koostas analüüsi, mille põhjal plaanitakse reformida praegust korda, kus abielluda tohivad vaid mees ja naine ning vabaabielukaasadele ei laiene abieluinimeste soodustused. Ministeerium pakub välja erinevaid lahendusi alates praeguste seaduste pisiparandustest kuni samasooliste abielude lubamiseni.
Kristliku organisatsiooni MTÜ Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse eestvõttel algatataud allkirjadekogumine saidil perekond.ee koondab inimesi, kes peavad justiitsministeeriumi kava ohtlikuks.
Kristlike noorte ettevõtet toetab Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar. „Meie pooldame abielu sellisena, nagu see on põhiseaduses kirjas ja põhiseadust vastu võttes peeti silmas mehe ja naise abielul põhinevat institutsiooni,“ ütles Tõnu Lehtsaar Eesti Päevalehele.
Aga kuidas jääb näiteks hukkunud kaitseväelaste vabaabielukaasadega, kui seadus neid ei kaitse? „See on ülesanne juristidele,“ leiab Tõnu Lehtsaar. „Abielu ja perekonna mõisted on meie jaoks pühad ja selliste asjade jaoks nagu pärimine ei peaks abielu mõistet devalveerima.“
Ühe sammu võrra taganemine viib allakäiguni
Kaasaegne ühiskond võib evangeelsete üliõpilaste ja Agape ettevõtmises näha tagurlust, kuid Tõnu Lehtsaare hinnangul ei pruugi kõik moodne olla õige ja hea ja inimeste meeldumustele ei pea järele andma. „Inimesed otsivad õigustust oma käitumisele. Perekond on lagunenud, on palju kooselu mittetraditsioonilisi vorme ja need, kel on teisiti läinud, tahavad õigustust,“ selgitas professor. „Kõik, mis on moodne, ei pruugi olla ühiskonda edasi viiv,“ lisas ta.
Professor märkis, et ühe sammu võrra järeleandmine viib edasise põhimõtetest taganemiseni. „On hea, kui meie väärtused on paremad, kui me ise. Kui me anname perekonnas järele – seadustame näiteks homoabielud – siis tuleb meeles pidada, et müüri laotakse kivihaaval ja moraal käib alla sammhaaval,“ rääkis Lehtsaar. Ta osutas, et kui homoabielu on üks samm, milles järele antakse, siis sellega ei ole võimalik piirduda. „Oleme astunud sammu selles suunas, et õige on see, mis inimestele meeldib. Aga mis homme meeldib, seda ei oska prognoosida,“ ütles Tõnu Lehtsaar.
„Praegu ütlevad niinimetatud moodsad inimesed, et näiteks polügaamia ja zoofiilia ei ole „teemad“. Psühholoogina ma aga tean, et see ei ole nii. On küll teemad. Kui lähme inimeste meeldivusele järele andmise teed, siis ei oska me hiljem enam „ei“ öelda probleemidele, millest me praegu isegi rääkida ei taha,“ võttis Lehtsaar analüüsi kokku.
