8.10. 1992 Meri andis välja Eesti Vabariigi presidendi dekreedi nr 1, milles määras Mart Laari peaministrikandidaadiks ning tegi talle ülesandeks moodustada valitsus.

8.10. 1992 Meri esines Eesti Televisioonis ja pöördus ka Eestis elavate muulaste poole. “Eesti Vabariigi president on õiglane president ka kõigi nende suhtes, kes Eesti kodanikud pole,” ütles Meri.

22.10. 1992 Meri kinnitas Riigikogu ees ametisse Mart Laari esimese valitsuse.

2.11. 1992 Seoses Vene Föderatsiooni presidendi Boris Jeltsini korraldusega peatada relvajõudude väljaviimine Balti riikidest arutas Meri olukorda peaminister Laari, välisminister Trivimi Velliste, justiitsminister Kaido Kama ja kaitseminister Hain Rebasega.

5.11. 1992 Jeltsin saatis Merile kirja, milles kinnitas, et N.Liidu relvajõud lahkuvad Eestist.

2.-3.12. 1992 Meri kohtus riigikogu fraktsioonide esindajatega ning arutles õiguskantsleri, kaitseväe juhataja ja Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaatide esitamist.

4.04. 1993 Meri otsustas jätta välja kuulutamata Riigivapi seaduse, mille järgi riigipitsati hoidmine jääb riigisekretäri kätte. See on ainuke Meri poolt välja kuulutamata jäetud seadus, mille asjus ta ei saanud õigust ka Riigikohtus.

6.04. 1993 Meri jättis välja kuulutamata politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse. Seaduse järgi saaks politseinikena töötada ka need, kes ei saa süümevannet anda, kuid annavad lojaalsusvande. Meri nägi selles vastuolu põhiseaduse rakendamise seadusega.

8.04. 1993 Meri ning Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Anatolijs Gorbunovs ja Leedu Vabariigi president Algirdas Brazauskas kohtusid Washingtonis USA presidendi Bill Clintoniga. Balti presidendid tänasid USAd lubaduse eest anda lahkuvatele vene ohvitseridel toetust elamute ehitamiseks.

3.06. 1993 Meri kuulutas välja Eesti Vabariigi territooriumil endise NSV Liidu relvajõudude valduses või kasutuses olnud ja olevate maa-alade, hoonete ja rajatistega sooritatud tehingute kehtetuks tunnistamise seaduse.

6.06. 1993 Meri jättis välja kuulutamata välismaalaste seaduse ja kutsub riigikogu erakorraliselt kokku.

21.02. 1994 Meri küsis piirivalveameti peadirektorilt Tarmo Kõutsilt ja tolliameti peadirektorilt Rein Talvikult aru 64 kurdi põgeniku illegaalse riigipiiri ületamise ja Eestist Rootsi toimetamise kohta.

7.05. 1994 Meri katkestas visiidi Portugali ja naasis Eestisse. Põhjuseks Vene kaitseministri teade, et vägede väljaviimist ei lõpetata, vaid kavatsetakse vägede kohalolekut suurendada juhul, kui Eesti ei täida Vene poole nõudmisi.

20.05. 1994 Peaminister Laar esitas ettepaneku vabastada kaitseminister Indrek Kannik ja justiitsminister Kaido Kama. Meri nõustus.

31. 05. 1994 Kindral-major Aleksander Einseln palus end vabastada kaitseväe juhataja ametist, kuid Meri keeldus.

10.06. 1994 Peaminister Laar pöördus Meri poole palvega moodustada erapooletu ja sõltumatu komisjon Eesti-Iisraeli relvatehingu asjaolude selgitamiseks.

21.06. 1994 Meri vabastas ametist rahandusminister Kranichi ja kultuuri- ja haridusministri Paul-Eerik Rummo.

27.06. 1994 Meri nimetas rahandusministriks Andres Lipstoki ja kultuuri- ja haridusministriks Peeter Oleski.

6.07. 1994 Balti riigipead kohtusid Riias USA presidendi Bill Clintoniga.

26.07. 1994 Meri lendas Moskvasse töökohtumisele Jeltsiniga. Teda saadavad välisminister Jüri Luik, välisministeeriumi asekantsler Raul Mälk jt. Kremlis allkirjastatakse nn juulilepped, mille alusel Vene väed Eestist 31. augustiks välja viiakse.

2.09. 1994 Meri saadab suursaadik Ernst Jaaksonile tänukirja elutöö eest. Jaakson vabastatakse Eesti suursaadiku USAs ametist ning tema asemele saab Toomas Hendrik Ilves.

26.09. 1994 Riigikogu umbusaldas peaminister Laari ning Meri palus tal juhtida valitsust kuni uue valitsuse moodustamiseni.

28.09. 1994 Estonia huku tõttu kuulutas Meri välja leinapäeva. Juba öösel kutsus Meri kadriorgu kriisistaabi. Meri määras oma esindajaks valitsuskomisjoni juurde kapten Uno Lauri.

10.10. 1994 Meri tegi Siim Kallasele ettepaneku alustada peaministrikandidaadina läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. Kallas kukkus riigikogus läbi.

20.10. 1994 Meri määras Andres Tarandi peaministrikandidaadiks ja tegi talle ülesandeks valitsus moodustada.

8.12.1994 Ajalehtede Liit kuulutab Meri aasta pressivaenlaseks.

9.02. 1995 Presidendi juures alustab tööd Akadeemiline Nõukogu, mis ühendab teadlasi ja kultuuritegelasi.

13.03. 1995 Tallinna külastas ja Meriga kohtus USA asepresident Al Gore.

20.03. 1995 Meri vabastas Siim Kallase Eesti Panga presidendi ametist.

23.03. 1995 Meri määras peaministrikandidaadiks Tiit Vähi.

27.03. 1995 Meri nimetas Vahur Krafti Eesti Panga presidendiks.

9.05. 1995 Meri keeldub osalemast Moskvas II Maailmasõja lõpule pühendatud pidustustel.

19.08. 1995 Meri annetas postuumselt Maarjamaa Risti esimese klassi Robert Frasure’ile, USA esimesele sõjajärgsele suursaadikule Eestis, kes hukkus Bosnias.

21.09.1995 Meri esines televisioonis seoses nn lindiskandaaliga, millest selgus, et Edgar Savisaar oli salaja lindistanud kohtumisi teiste poliitikutega. Meri nimetas olukorda Eestis demokraatliku riigi kriisiks.

10.10. 1995 Meri vabastas ametist puhkenud lindiskandaali peakangelase siseminister Edgar Savisaare.

12.10. 1995 Meri kohtus tagasi astunud peaminister Tiit Vähiga.

21.10. 1995 Meri viibis ÜRO 50. aastapäeval New Yorgis ja andis üle Eesti Vabariigi kingituse. Kingitus oli kunstnik Anu Raua loodud rahvariideseelikuist komponeeritud Emapuu.

3.11. 1995 Meri nimetas ametisse Tiit Vähi juhitava uue valitsuse.

3.12. 1995 Riigikaitsenõukogu arutas kaitsestruktuuride probleeme. Meri vabastas kindralleitnant Einselni kaitseväe juhataja ametist võttes aluseks Einselni lahkumisavalduse 4. maist 1993 ehk tema ametisse astumise päevast.

20.12. 1995 Meri määras kolonel Vello Loemaa kaitseväe juhataja kohusetäitjaks.

12.01.1996 Meri nimetas kaitseliidu ülema Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohusetäitjaks, kelle Riigikogu kinnitas 23.01 kaitseväe juhatajaks.

21.02. 1996 Meri kuulutab välja Tiigrihüppe programmi.

24.-27.06. 1996 Meri koos teiste Balti riikide presidentidega USAs visiidil, kus kohtuti ka president Bill Clintoniga.

8.07. 1996 Tallinnas oli visiidil USA Esimene Leedi Hillary Rodham Clinton, kes kohtus ka Meriga.

4.-5.08. 1996 Meride perekond osaleb Stockholmis ESTO päevadel.

15.08. 1996 Riigikaitsenõukogu arutas Kadriorus Euroopa Liidule ja NATOle lähenemise protsesse ja selle takistusi

27.09. 1996 Valimiskogu valis Estonia kontserdisaalis Meri järgmiseks viieks aastaks taas presidendiks (pildil). Meri võitis teist korda napilt Arnold Rüütlit.

7.10. 1996 Meri andis Riigikogu ees teist korda ametivande.

11.10. 1996 Meri avaldas kaastunnet Jõgevamaal Palal kaheksa lapse hukkumisega lõppenud liiklusõnnetuse puhul.

6.11. 1996 Meri õnnitles kirjas Boris Jeltsinit südamelõikuse õnnestumise puhul ning lootis tema kiiret paranemist.

13.11. 1996 Meri võttis vastu NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja USA kindral James Jamersoni.

5.12. 1996 Meri kohtus kaitseväe ülema kolonel Johannes Kerdiga ning arutas distsipliini tugevdamist kaitseliidus.

16.01. 1997 Riigikaitsenõukogu arutas Kadriorus Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise võimalusi ning Vene välisministri Primakovi kriitilisi avaldusi.

21.02. 1997 Meri osales interneti vahendusel Eesti esimese avaliku internetipunkti avamisel rahvusraamatukogus.

25.02. 1997 Peaminister Tiit Vähi esitas Merile tagasiastumise palve, mille Meri rahuldas.

27.02. 1997 Meri nimetas peaministrikandidaadiks Mart Siimanni.

16.03. 1997 Meri kinnitas Siimanni valitsuse koosseisu.

12.05. 1997 Meri kuulutas välja kodukaunistamise aasta.

5.07. 1997 Meri andis Kerdile kindralmajori auastme. Ta kirjutab paberile alla Eestit külastanud NATO sõjalennuki pardal.

17.09. 1997 Seoses Kurkse tragöödiaga kutsus Meri kokku riigikaitsenõukogu, eelmisel päeval jättis Meri rahuldamata kindralmajor Kerdi lahkumisavalduse.

20.11. 1997 Presidendi kantselei tähistab viiendat aastapäeva.

3.12. 1997 Estonia hukku uurinud komisjon annab Merile üle lõpparuande. Meri ütles, et aruanne pole kohtuotsus ja tsiteeris Uno Lauri sõnu, et aruanne sisaldab tõde ja ainult tõde.

13.12. 1997 Euroopa Liidu Luxemburgi tippkohtumine otsustas alustada 1998. aastast Eestiga liitumisläbirääkimisi.

16.01. 1998 Meri koos Läti ja Leedu presidendiga kirjutasid Washingtonis alla USA ning Balti riikide partnerluse hartale.

14.02. 1998 Meri nimele hakkasid saabuma maailma riigipeadelt õnnitlused Eesti Vabariigi 80. aastapäeva puhul. Esimeste õnnitlejate seas olid Bill Clinton ja kuninganna Elisabeth II.

12.04. 1998 Meri võttis vastu kodukaunistamise kirjandivõistluse võitjaid. Kirjandi kirjutas või kauni kodu pilte joonistas üle 20 000 lapse kodu- ja välis-Eestist.

13.05. 1998 Meri otsustas luua Eestis aastail 1939-1991 toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimise rahvusvahelise komisjoni.

10.06. 1998 Meri palus Riigikogul vabastada Rait Maruste Riigikohtu esimehe ametist seoses tema valimisega Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuks. Uueks Riigikohtu kohtunikuks esitas Meri Uno Lõhmuse.

23.06. 1998 Meri õnnitles esimest korda paremaid kodukaunistajaid.

19.06. 1998 Meri võõrustas NATO peasekretäri Javier Solanat.

21.08. 1998 Meri õnnitles Euroopa meistriks tulnud kümnevõistlejat Erki Noolt.

13.10. 1998 Meri kohtus Eesti Panga juhtidega ja arutas Eesti panganduse olukorda. Keskpank oli otsustanud lõpetada mitme väikepanga tegevus.

29.10. 1998 Meri kirjutas alla protestikirjale endiste komsomolitöötajate kokkutuleku korraldamise vastu. Protesti algatas Jaan Kross.

03.11. 1998 Merile andis volikirja üle uus USA suursaadik Eestis Melissa Foelsh Wells (pildil), eestlannast maailmakuulsa laulja Miliza Korjuse tütar.

13.11. 1998 Meri kuulutas välja eesti keele puhastamise aasta.

03.12. 1998 Meri andis Koonderakonna esimehele ja peaminister Siimannile üle erakondadevahelise avalduse teksti eelnõu, mis seab eesmärgiks kaitsekulutuste järk-järgulise suurendamise ja sisaldas üleskutse jätta Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alanud Riigikogu valimiste võitluse raamide taha.

18.12. 1998 Meri pälvis 1998. aasta Pressisõbra tiitli.

22.12. 1998 Prantsuse mõjukas ajakiri nimetas Meri Aasta Eurooplaseks.

26.-27.01. 1999 Esimest korda kogunes Meri poolt kokku kutsutud inimsusevastaste kuritegude uurimise rahvusvaheline komisjon. Komisjoni juhib Max Jakobson.

19.02. 1999 Meri õnnitles maailmameistrivõistlustel hõbemedali saanud suusataja Kristiina Shmiguni.

19.03. 1999 Meri nimetas peaministrikandidaadiks Mart Laari.

29.03. 1999 Meri tähistas 70. sünnipäeva: Kadrioru lossi uksed olid õnnitlejaile avatud (pildil).

2.06. 1999 Meri arutas Laari ja kaitseminister Jüri Luigega kaadripoliitikat kaitseväes ning toetas eriüksuse SOG likvideerimist.

11.10. 1999 Meri arutas koos valitsuse liikmetega Noorpere Kodu projekti.

16.10. 1999 Meri osales purjeka Lennuk ümbermaailmareisile saatmisel.Meri nõustus olema ümbermaailmareisi patroon.

20.02. 2000 Esitletakse raamatut “Eesti tänab. 1919-2000”, kuhu on koondatud kõigi Eesti Vabariigilt autasu saanud 13 000 inimest. Meri andis autasusid alates 1995. aastast ning on neid kuue aasta jooksul annetanud 2046 tükki.

7.04. 2000 Meri külastas Minneapolises Northern States Power’I ning NRG Energy peakorterit.

25.04. 2000 Eesti Panga nõukogu poolt uueks presidendiks valitud Vello Vensel loobus pangajuhi ametist viidates kehvale tervisele, kuid avalikkuseni jõudnud teabe põhjal oli põhjuseks Venseli väidetav seotus KGBga.

25.05. 2000 Meri ei soostu ametisse nimetama teist Eesti Panga nõukogu poolt esitatud panga presidendi kandidaati Mart Opmanni.

5.06. 2000 Eestis käis ja kohtus ka Meriga Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler Gerhard Schröder.

7.06. 2000 Meri nimetas Vahur Krafti viieks aastaks Eesti Panga presidendiks.

17.07. 2000 Lõppes õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja ametiaeg. Meril ei õnnestu pikkade kuude vältel uut, Riigikogu poolt heaks kiidetavat õiguskantslerit leida.

19.06. 2000 Meri lubas Ameerikast õppimast naasnud kaitseväe juhataja Johannes Kerdi korralisele puhkusele ning määras tema kohusetäitjaks kolonel Märt Tiru.

26.06. 2000 Meri sekkub AS Narva Elektrijaamade erastamisse soovitades peaministril saata aktsiamüügi otsustamine riigikokku.

30.06. 2000 Meri tegi riigikogule ettepaneku vabastada Kert kaitseväe juhataja ametist.

8.09. 2000 Meri tegi riigikogule ettepaneku nimetada uueks kaitseväe juhatajaks kontradmiral Tarmo Kõuts.

8.09. 2000 Meri tegi justiitsministeeriumi asekantslerile Priit Kamale ettepaneku asuda õiguskantsleri ametikohale. Riigikogu ei toetanud Kama kandidatuuri.

9.09. 2000 Meri võttis vastu Eestis visiidil viibinud ülehiinalise rahvaesindajate kogu esimehe Li Pengi.

29.09. 2000 Meri õnnitles Sidney olümpiavõitjat Erki Noolt.

13.02. 2001 Meri nimetas õiguskantsleri kandidaadiks Allar Jõksi. Riigikogu kiitis presidendi esitatud neljanda kandidaadi lõpuks heaks.

19.02. 2001 Meri õnnitles maailmameistriks tulnud suusataja Andrus Veerpalu.

14.03. 2001 Meri arutas peaministriga Eesti Raudtee erastamise takerdumist.

19.03. 2001 Meri tervitas ümbermaailmareisilt naasnud purjeka Lennuk meeskonda.

11.04. 2001 Meri kuulutas õpilastele välja mälestuste kogumise küüditamistest Eestis.

17.04. 2001 Meri arutas kaitsepolitsei juhi Jüri Pihliga endise koordinatsioonidirektori, viimastel kuudel Meri nõunikuna töötanud Eerik-Niiles Krossi tegevust seoses Eesti Raudtee erastamisel ilmnenud julgeolekuküsimustega.

27.04. 2001 Meri ellu kutsutud inimsusevastaste kuritegude uurimise rahvusvaheline komisjon esitles esimest aruannet Saksa okupatsiooni ajal toime pandud kuritegude kohta.

13.05. 2001 Meri õnnitles Eurovisiooni lauluvõistluse võitjaid Tanel Padarit ja Dave Bentonit ning eurolaulumeeskonda.

22.05. 2001 Meri kohtus Tallinna linnapea Jüri Mõisaga. Meri lootis, et edaspidi juhitakse Tallinna asjatundlikumalt.

28.05-13.06. 2001 Meri sõidab läbi kõik maakonnad, et mälestada repressioonide ohvreid ning kinnitab rohkem kui 10 000 kannatanu rinda “Murtud rukkilille” märgi.

11.08. 2001 Meri kohtus presidendikandidaatide Peeter Kreitzbergi, Matti Pätsi, Aarand Roosi, Arnold Rüütli, Jevgeni Tombergi, Toomas Savi, Andres Tarandi ja Peeter Tulvistega.

19.08. 2001 Meri korraldas õhtusöögi Eesti iseseisvuse taastamise 10. aastapäeva puhul.

17.08.2001 Meri tegi avalduse seoses Narva Elektrijaamade erastamisega ning soovib, et Riigikogu arutaks põhjalikult tehinguga seonduvaid julgeolekuriske.

22.08. 2001 Meri arutas peaminister Mart Laariga Narva Elektrijaamade erastamise probleeme.

25.09. 2001 Meri kohtus presidendivalimised võitnud Arnold Rüütliga.

7.01.2001 Meri viimane päev Kadriorus.

8.10.2001 Meri volitused Kadriorus lõpevad ning algab Arnold Rüütli presidendiaeg.