Krutskiga pildid
Metsast või jõe äärest fotoaparaadiga püütud parimad palad aitavad hiljem hetki uuesti kogeda. Selline pildistamine on dokumenteerimine ja pärast piltide vaatamine faktidele tuginedes omaenese ajaloo meenutamine − olgu siis üksi, teistega või interneti vahendusel.
Teistsugune pildistamisele lähenemine võimaldab nähtut fotoaparaadiga tõlgendada nii, et ei pruugi kohe arugi saada, mida on pildistatud. Miks nii teha? Eelkõige seepärast, et näidata midagi tavapärast uudsel moel või juhtida tähelepanu nähtuse kindlale aspektile.
Omapärase tulemuse saavutamiseks pakub tehnika palju vahendeid: eri objektiivid, kiire ja aeglane säriaeg, liikumise puhul kaasavedamine. Vahel ei peagi pingutama, sest loodus pakub situatsiooni, mis on juba iseenesest ennenägematu. Siis pole muud, kui märgata ja üles noppida.
Looduse pildistamine sarnaneb kohati seenelkäimisega, sest hea pildi (seenel käies hea kastme või hoidise) saamiseks tuleb situatsioon lihtsalt üles leida. Krutskiga piltide võtmes võib otsimisel olla mitu tähendust. Jah, vahel juhtub, et satun jalutades millegi põneva otsa ja sünnib omapärane ülesvõte. Niimoodi on kindlasti lihtsam. Aga võib olla ka nii, et veedan ühe teemaga pikalt aega ja alles paari päeva pärast märkan midagi, mis on kogu aeg minu nina ees olnud. Viimati mainitu peab tihti paika loomade pildistamisel, kus loom oma ilu ja käitumisega justkui halvab tähelepanu ega luba keskenduda tema ilu ja käitumise eripäradele. Norra kalamees, kes viis meid paadiga fjordide vahele merikotkaid pildistama, ütles, et kui neid majesteetlikke linde uduselt (s.t aeglase säriajaga) pildistama hakatakse, on juba küllalt. Mina ei olnud sellega nõus, sest üks foto näitab lindu niisugusena, nagu ta on loodud: faktina ja dokumenteerides. Kuid see ei väljenda talle antud jõudu. Selleks tuli läheneda hoopis teisiti.
Vahel on loodus armuline ja pakub näha midagi, mis annab pildile hoopis teise dimensiooni. See on isase lumepüü pilt, eks? Kas märkasite kivi allservas ka emaslindu? Korralik kaitsevärvus, kas pole? Eriti hästi toimib kaitsevärvus siis, kui isaslind oma silmapaistva sulestikuga kogu tähelepanu endale tõmbab. Fototehnika • Nikon D4s + Nikkor 300 mm F2,8 VRII + Nikkor TC-14EII. F11, 1/500, ISO 1600
Kes see on? Teine aeglase säriaja kasutamise variant näeb ette kaadri paigal hoidmist, liikumise eest hoolitseb kaadrisisene tegevus. Siis võib händkakk transformeeruda esmapilgul tundmatuks vurrlinnuks. Fototehnika • Nikon D3 + Nikkor 300 mm F2,8 VRI. F2,8, 1/200, ISO 2550
Perspektiiv on üks tööriist, millega saab tavapärase seninägematuks muuta. Silmitsedes pilti pealiskaudselt, paistavad tantsupeolised justkui pilditäie putukatena. Helikopterist vaadates võibki jääda mulje, et staadionil ei moodusta mustreid aastaid harjutanud inimesed, vaid tegemist on tavalise koordineeritud tööpäevaga sipelgate elus. Fototehnika • Nikon D4 + Nikkor 70-200 mm F2,8 VRII @ 200 mm. F4, 1/1600, ISO 100
Merikotkas on suur ja jõuline, kuni kahe ja poole meetrise siruulatusega lind. Tema võimsuse näitamiseks oli parim viis teha jäädvustus aeglase säriajaga. Siis tuli fotol hästi esile liikumise kiirus ja kala püüdmiseks rakendatud jõud. Fototehnika • Nikon D4 + Nikkor 300 mm F2,8 VRII + Nikkor TC-17EII. F25, 1/13, ISO 50
Kodumaise Loch Nessi koletise saba. Pärast kahenädalast saarmaste pildistamist jõudsin viimaks nii kaugele, et võtta pildile see vahva saba, mis looma vette sukeldudes põneva veekardina moodustas. Ma olin saarmast, loomulikult koos sabaga, näinud sukeldumas juba sadu kordi. Aga kuna pildi eesmärgid lähtusid alati loomast kui tervikust, ei jätkunud mul enne nende eesmärkide täitumist muule tähelepanu. Fototehnika • Nikon D4s + Nikkor 400 mm F2,8 VRII + Nikkor TC-14EIII. F4, 1/1600, ISO 500
