Kruuda kasutas taas kauboistiili ning ehitas loata maja riigimaale
„Paikvaatlusel selgus, et tõepoolest on omavolilised ehitised riigimaale tekkinud. Nimetatud kinnistu on riigi omandis 2005. aastast ja ükskõik, kes ka ei ole need ehitised sinna püsitanud, on tegemist omavolilise tegutsemisega,” vastas maa-ameti nõunik Andres Põld Eesti Päevalehe esitatud järelepärimisele. Ühtlasi lubas ta, et maa-amet saadab täpsema informatsiooni saamiseks teabenõude Tallinna linnavalitsusele.
Maa-ameti kaartide pealt on näha, et Kruuda ehitised Nõmmel Helbe tänaval asuval kinnistul jäävad tema krundi jaoks liiga kitsaks ning lisameetrite haukamiseks ulatub üks osa garaažist riigi kinnistule.
Millised on võimalikud edasised stsenaariumid, Põld öelda ei osanud. „Pärast linnavalitsuselt vastuse saamist saame täpsemalt vastata ka sellele küsimusele,” lausus ta. Teoreetiliselt on võimalik ebaseaduslik ehitis lammutada või tagantjärele seadustada. Kuna maa-amet on Kruuda naaberkinnistu müüki pannud, pole ka välistatud, et suurärimees selle ise ära ostab. Ühtlasi peab Kruuda naabriks saada sooviv ostja arvestama sellega, et seni riigile kuuluval kinnistul asub ka ligipääsutee Kruuda majale.
Milliste ehituslubade alusel ning kunas Kruuda garaaž üle piiri veninud on, Eesti Päevalehel täna välja selgitada ei õnnestunud. Ehitisregistri andmetel väljastati Kruuda Helbe tänava aadressil viimati üksikelamu rekonstrueerimisluba, ent seda juba 2004. aasta aprillis. 2005. aastal, kui riik Kruuda naaberkinnistu enda omandisse sai, seal Andres Põllu kinnitusel ühtegi ebaseaduslikku ehitist ei olnud.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas nimetas Kruuda juhtumit unikaalseks nähtuseks. „Omavolilisi ehitamisi tuleb ikka ette, aga et ehitatakse lausa võõrale maale... See on väga haruldane,” rääkis ta. Aasa sõnul kohtus ta täna sellel teemal ka linnaplaneerimise ameti inimestega ning homme hommikul külastab Kruuda valdusi ameti inspektor.
Aas kinnitas, et selliste laienduste ehitamiseks Kruudale ühtegi luba antud ei ole. „Juurdeehituse ja teede osas ei ole talle antud mitte ühtegi luba ega pole esitatud ühtegi projekt,” sõnas Aas. Kunas magusaärimees oma valdusi laiendas, Aas öelda ei osanud. „Minule tuli see igatahes täieliku üllatusena.”
Kas Kruuda garaaž ning rajatud tee lammutatakse, sõltub Aasa sõnul vähemalt osaliselt naaberkinnistu praeguse omaniku, tulevase omaniku ning ka Nõmme linnaosavalitsuse tahtest. „Täna on võimalikud kõik variandid,” lausus ta. „Riik on maa müüki pannud ja kui see saab müüdud, siis on uuel omanikul õigus öelda oma seisukoht.” Samas on aga küllalt tõenäoline, et riigile kuuluva kinnistu ostmise vastu ei tunnegi huvi keegi teine peale Kruuda enda.
„Ka sel juhul jääb kinnistu täisehitamise protsent liiga suureks, nii et ebaseadusliku ehitusega tuleks ikkagi midagi ette võtta,” ütles Aas ning lisas, et ka ärimehe naabrite seisukoht on tähtis. Seni on aga naabrid vaikinud ning vähemalt Aasa teada ühtegi protesti esitatud ei ole. Oliver Kruuda Eesti Päevalehe kõnedele ei vastanud.
Pirita hiigelmaja üleliigsed osad tuli lammutada
Ehitusnormidele sülitanud majaomanikud on varemgi vahele jäänud. Nii näiteks pidi Piritale hiigelmaja ehitanud ärimees oma lossi kahandama juba kaks aastat tagasi ning tõenäoliselt ootab uus lammutamine veel ees.
Esimest korda läks Pirital Täpiku tänav 2 asuv maja kopa alla 2006. aastal, kui kohus sundis maja omanikke maha võtma ühe korruse ning torni, ent maja jäi ikkagi liiga suureks. Tänavu kevadel ületas valmisoleva hoone ehituspind detailplaneeringus lubatavat ikkagi veel 121 ruutmeetri võrra. Samuti ületas krundi reaalne täisehitusprotsent kehtivas planeeringus lubatut. Pirita linnaosa avalike suhete juht Priit Pruul nimetas küsimust aprillis juba põhimõtteliseks.
Uuesti tuleb Täpiku tänava maja saatus Pruuli sõnul arutlusele tõenäoliselt järgmisel Pirita halduskogu istungil. „Linnaosa seisukoht on jätkuvalt see, et ebaseaduslik osa tuleb maha lammutada, ent maja omanikud seisavad sellele igati vastu,” rääkis Pruul.
