Küberkaitsekeskusega võib Eesti välja murda üheteemariigi mainest
Esmapilgul võib näida ebaselge, miks rääkis president Toomas Hendrik Ilves Hispaania 69-aastasele kuningale sellenädalasel riigivisiidil õhinaga küberturvalisusest. Kuningas ju ometi päevapoliitikaga ei tegele ja samuti otsustab tema asemel Hispaania valitsus, kas ka nemad lööksid kaasa Eestisse rajatavas NATO küberkaitse keskuses.
“Küberkaitseteema vastu on tekkinud täiesti siiras huvi peaaegu igal pool,” räägib rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Kadri Liik. “Kuigi küberrünnakud Eesti vastu ei olnud midagi uut, märgati neid just sel korral. Me oleme kogu aeg rääkinud, et me ei taha olla ühe teemaga – ehk Venemaaga – seostatud riik. Seepärast on Eestil võimalus sellest valdkonnast teha n-ö oma teema,” lisab ta, viidates võimalusele, et selle pinnalt on võimalik teistele oma unikaalset kogemust jagada, mille vastu tuntakse ka huvi.
Tiigrikaitse programm
See seletab osaliselt seda, et viimase kahe kuu jooksul on küberkaitse olnud kõigi Eesti poliitikute ning diplomaatide kohtumiste teemaks. President Ilvesel pole möödunud vestlust, kus ta poleks küberkaitsest rääkinud. USA president George W. Bushiga vesteldes kutsus Ilves looma Tiigrikaitse programmi. Varem toimunud Hollandi visiidil ärgitas ta Euroopa Liitu küberkaitsega tõhusalt tegelema. Sama teema kordub pea kõigi ministritega kohtumistel.
Ühest küljest on tegu huviga Eesti kogemuse vastu, kuid teisalt on näha, et käivitunud on Eesti viimaste aegade suurim rahvusvahelise lobitöö projekt, mille eesmärgiks on NATO küberturvalisuse kompetentsikeskuse rajamine Tallinna.
Erinevalt levinud uskumisest, et asi sai pärast pronksiöö sündmusi otsustatud, seisab NATO keskuse tegelik loomine alles ees.
Kaitseministeerium seletabki, et praegu alles käivad konsultatsioonid Eesti ja teiste NATO riikide vahel, et vastavaid kokkuleppeid sõlmida. “Lõplike koostöölepingute allkirjastamine võib toimuda lähima poole aasta jooksul. Alles pärast seda akrediteerib NATO Eesti keskuse. Positiivse vastuse korral saab keskusest NATO kompetentsikeskus,” ütleb ministeeriumi esindaja.
See tähendab, et NATO ei otsusta Brüsseli koridorides lihtsalt keskuse Eestisse rajamist. Vastupidi, Eesti peab iga liikmesriigiga eraldi läbi rääkima ning veenma neid keskuses osalema. Siin peitubki küberkaitseteema tõstatamise teine külg: Eesti vajab NATO keskuse loomiseks teiste riikide panust, olgu siis eksperte või raha.
Eesti pluss on see, et küberkaitsekeskus on juba tegelikkus. Kas just saatuse tahtel, kuid põhimõtteliselt valmis see eelmise aasta lõpus, mil kaitseväe side- ja infosüsteemide väljaõppe- ja arenduskeskuse ehk SIVAK-i juurde loodud üksus sõlmis koostöölepingud kõigi teiste oluliste infosüsteemide haldajatega.
“Nimelt soosis nende lepingutega loodud raamistik head koostööd pronksiööle järgnenud rünnakute analüüsimisel ja tõrjumisel,” ütleb kaitseministeeriumi side- ja infotehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Tammet. Siit on aga veel ainult samm NATO kompetentsikeskuseni, sest lihtsustatult öeldes on võimalik teiste riikide ekspertide jaoks kohe arvutid üles panna.
