Küberkaitseliit: uuel pronksiööl valmis lahingusse sööstma

Ametlikult üleeile loodud küberkaitseüksusega on kaitseliidu peastaabi infosüsteemi analüütiku Veljo Raide sõnul liitunud juba üle 90 inimese.

 •• Kuidas toimub küberkaitseüksusega liitumine?

Täpselt samadel alustel nagu kaitseliiduga liitumine.

•• Milline ettevalmistus peab küberkaitseüksusega ühineda soovival inimesel olema? Kas peavad olema ka mingid sertifikaadid ette näidata?

Ei pea olema sertifikaate ega tunnistusi. Põhiline on see, et inimesel oleks tahet ja vaba aega, mida panustada kübekaitseüksusesse. Aga loomulikult peab ka IT-st olema teadmisi. Struktuuris on kokku 34 infotehnoloogilist rolli.

•• Kui palju on küberkaitseüksusega liitunuid?

Küberkaitseüksuses on üle 90 vabatahtliku kaitseliitlase kogu Eestist. Tartust on 32, ülejäänud peamiselt Tallinnast.

•• Kas kaitseliitlasel endal peab olema oma arvuti, millega operatsioone korraldada?

Praegusel juhul on küll nii olnud, et liikmed kasutavad oma arvuteid, kuid selle aasta eelarvesse on operatsioonide läbiviimiseks sisse kirjutatud ka kaitseliidule arvutite hankimine.

•• Milliseid arvuteid kasutatakse?

Täiesti tavalisi, mida poest saab.

•• Millised on küberkaitseliidu õppused?

Meil on serveritesse üles pandud vastav keskkond, kus jookseb vastavalt õppuste sisule mingi simulatsioon. Vastavalt kokkulepitud sündmustele või kavadele tehakse teste või muid tegevusi.

Oleme seni saanud praktilisest elust soovitusi õppuste stsenaariumide kohta, öeldakse, et aidake mõni konkreetne küsimus ära lahendada.

Siis võetakse suur server, kuhu simuleeritakse kogu Eesti internet, kaasa arvatud see asi, mida katsetatakse. Keegi kaitseb seda süsteemi ja keegi on see kurikael, kes teeb auditit ehk otsib neid nõrku kohti, et teenust maha suruda, midagi ära lõhkuda või andmebaasile ligi pääseda.

Nii see käibki: ühed kaitsevad oma süsteemi reaalajas, teised üritavad süsteeme kompromiteerida.

•• Milline võiks olla situatsioon, kus küberkaitseliit peaks sekku­ma?

Võtame näiteks pronksiöö. Oletame, et tuleb samasugune rünnak. Kui selline asi juhtub, siis saab alati pöörduda kaitseliidu poole. Kui CERT (riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakond) seda ise lahendada ei suuda, saame anda nõu, mida sellises olukorras peaks tegema.