Kui euroraha pole, tuleb ERM-i ehituse tarvis laenu võtta
Tartusse Raadile planeeritud Eesti Rahva Muuseumi rajamist tabas juunis järjekordne tagasilöök: muuseumi ehitushange kukkus peamiselt liiga kallite pakkumiste tõttu läbi.
Seni loodeti, et rajamiseks kavandatud 64 miljoni euro suurusest summast katab poole Euroopa Regionaalarengu Fond oma turismimeetme kaudu ja teise poole Eesti riik kultuurkapitali ja riigieelarve vahenditest. Fond saatis aga hiljuti rahataotluse paberid Tartusse tagasi, et taotleja oma soove paremini põhjendaks.
Kultuuriminister Rein Lang on fondi ootamatult jahedast vastusest hoolimata kindel, et muuseum sünnib Raadile ettenähtud kohta ja tehtud projekti järgi, sõltumata sellest, kas euroraha õnnestub saada või mitte.
Uue ehitushanke korraldamise loodab Lang seekord jätta Riigi Kinnisvara AS-i ülesandeks. Küsimusele, kust riik sel juhul puudujääva summa võtab, vastas Lang: „Kumu rahastati ka ära, nii et mis seal siis nii keerulist on?”
Meenutuseks: 2004. aastal otsustas valitsus katta Kumu ehituse lõpetamiseks puudu jäänud 385 miljonit krooni (25,24 miljonit eurot) laenuga. Laenu tasumine toimus hasartmängumaksust kultuuriobjektide jaoks eraldatud kultuurkapitali rahast, millest suurem osa ongi viimastel aastatel selle eesmärgi täitmiseks kulunud.
Kuna nimetatud laen saab tänavu makstud, võiks selle raha põhimõtteliselt edaspidi täies mahus suunata Eesti Rahva Muuseumi ehitusse. Kultuurkapitali tänavuses eelarves on ehitiste finantseerimiseks ette nähtud 5,62 miljonit eurot, millest Kumule läks kolmandik.
Muuseumi juht Krista Aru meenutab, et 2006. aastal, kui muuseumi ehituse sihtasutus loodi, oligi esialgu eesmärgiks ehitada maja laenuraha eest.
Direktor usub, et sellisel juhul oleks hoone praeguseks ka valmis. Muuseumi praegune olukord on tema sõnul katastroofiline, sest senine Veski tänaval asuv peahoone on halvas seisus ega ole muuseumi majutamiseks mõeldud. „Iga vihma ajal voolab vett keldritesse, hoidlad aga on nii täis, et sinna ei saa kedagi lasta, isegi säilikute väljatoomine on problemaatiline.”
Peale selle närib tugikonstruktsioone seen, nii et eelmisel suvel varises arhiivi lagi sisse. „Sellisel kujul asutus edasi töötada ei saa,” on Aru kindel.
Miks plaan komisjonile ei
Aru sõnul nägi Euroopa Komisjon rahastamise puhul kolme peamist probleemi.
„Üks on seotud halvenenud majanduskeskkonnaga – kaheldakse, kas sellise suure maja ehitamine sellisesse kohta nagu Raadi on sotsiaal-majanduslikult põhjendatud, kas turistide voog tasub asukoha ära,” selgitas Aru. „Teine probleem on seotud asutuse iseloomuga – kas turismimeede on sellise taotluse esitamiseks ikka õige koht. Liiga palju kultuuri- ja teadustegevust.”
Kolmandaks probleemiks nimetas komisjon ehitushanke nurjumist, kus odavaim pakkumine ületas 37,8 miljoni suurust maksimumi 13,5 miljoni võrra. Euroraha on lootust saada vaid siis, kui need küsimused leiavad rahuldava vastuse.
Aru sõnul loodab muuseum komisjoni kirjale vastata järgmisel nädalal. „Kahjuks on suvi ja sealpoolne vastuse viibimine võib võtta augusti lõpuni,” nentis Aru ja lisas, et igal juhul on tegemist viimase võimalusega euroliidult raha saada.
Ajalugu
1909: muuseumi asutamine
1913: ERM saab ruumid Gildi tänaval
1922: ERM kolib Raadi mõisa
1944: ERM (tollal ENSV riiklik etnograafiamuuseum) kolib „ajutiseks” Veski tänavale
1994: J. Kuperjanovi tänaval avatakse uus näitusemaja
1996: riigikogu otsustab ehitada Eesti Rahva Muuseumi uue hoone pärast Eesti muusikaakadeemia ja Eesti kunstimuuseumi valmimist, ehituse kavatsetav algusaasta on 2002
2003: uue hoone asukohaks valitakse Raadi.
2006: arhitektuurivõistlus lõpeb
2008: luuakse muuseumi ehituse sihtasutus
2011 veebruar: regionaalminister saadab muuseumi rahataotluse Euroopasse edasi
2011 juuni: ehitushange kukub läbi, Euroopa Komisjon saadab taotluse koos lisaküsimustega tagasi
