Kui ilmastik soojeneb, kui külmaks siis läheb?
Üleilmse kliimamuutuse põhidogma kohaselt tõuseb Maa keskmine temperatuur atmosfääri lisanduvate kasvuhoonegaaside mõjul. Teisalt on justkui tõestatud, et globaalselt Maa temperatuur siiski ei tõuse, vaid hoopis langeb.
Mil moel on võimalik arvutada kaks erinevat kliima tulevikku? Võimaluse pakub asjaolu, et kliima on nagu saja arvatava järglasega lapsevanem ning samal ajal saja vanema laps – pole teada, kes peab kellele alimente maksma.
Pilvisuse tihenedes hakkab sadama rohkem lund. See peegeldab ilmaruumi tagasi veelgi enam päikesekiirgust ja temperatuur alaneb. Teiselt poolt aga peegeldab pilvkate tagasi Maa soojuskiirgust ja maapind soojeneb. Kuidas on võimalik, et kliima muutub ühel ja samal põhjusel nii soojemaks kui ka külmemaks?
Ega olegi. See on võimalik vaid nõnda, et ühes artiklis käsitletakse ühte, teises teist dogmat. Lõpuks ei tea inimene ikka, milliseid rõivaid ta peaks endale kümne aasta pärast selga ostma.
On kliima, mis juhib ilma. Ja on kliima, mis juhib rahavoogusid. Viimase 50 aastaga on need kaks asja segi läinud. Kogu selle segapudru seas õngitsevad kalu nii naftakompaniid kui ka roheliste liikumised, nii kliimateadlased kui ka autotööstus. Kõigil neil on aga meelest läinud kõige allikas ja esmane põhjus – Päike.
Põhjust otsi Päikeselt
Selle vastuolu üle ironiseeris poole sajandi eest juba Eesti astronoom Ernst Öpik. Ta juhtis tähelepanu, et jääaegu saab seletada vaid Maa kui terviku poolt neelatava päikesekiirguse hulga vähenemisega; fikseeritud soojushulga mis tahes ümberjaotamisega ei ole võimalik maakera eri paikade vahel sellist mõju saavutada.
Tema arvates on Maa orbiidi ekstsentrilisusel ja telje kalde muutumisel tagasihoidlik, kui mitte tähtsusetu roll, mis pole suuteline tekitama jääaegadele omaseid nähtusi.
Mida suurem on pilvisus, seda madalam keskmine temperatuur. Pilvede katmik on vähetähtis, võrreldes neilt peegeldumisel kaotsi mineva päikesevalgusega. 50-protsendilise pilvisuse korral on Maa keskmine temperatuur 16 kraadi. Mida rohkem on atmosfääris tolmuosakesi, seda enam tekib pilvi. Pahatihti unustatakse ka veeaur, mille neeldumine katab enam-vähem kõik süsiniku neeldumisribad. Juba vähese veeauru olemasolu korral on süsihappegaasi pakutav lisaneeldumine tühine.
Kui päikesekiirgus väheneb, hakkavad Maal toimuma protsessid, mis seda võimendavad. Pilvkate tiheneb. Soodest metaani eraldumine väheneb. Tähendab, et põhjus on ikkagi Maale jõudvas päikesekiirguses, mitte taimede tahtes gaase siduda või vabastada.
Maistele põhjustele toetuda on ju tore, kuid suuresti alusetu. Kui Päikese soojus kahaneks kümne protsendi võrra, kattuks Maa kilomeetripaksuse jääkoorikuga. Oleks see kolmandiku võrra praegusest suurem, võiksid kuumalained elu hävitada.
Kõige lihtsam ja siiani kõige usaldusväärsem hüpotees on ikka, et Päikese kui ahju soojatoodang muutub. Muu on tühine lisandus, mis pilti küll täiendab, ent enamjaolt hoopis hägustab.
Kliima lõi arvuti
Kuid kas nii segases asjas kui kliima on ka midagi kindlat? Ikka on. Kindel on see, et keskmine temperatuur on viimase 120 aastaga umbes kraadi võrra tõusnud. Kindel on, et keskmise temperatuuri kõikumine sõltub Päikese aktiivsusest, ent mitte liiga täpselt.
Kindel on seegi, et skeptikud, kes eitavad inimese mõju kliimale ega näe ette üldse mingit hävingut, on enamjaolt seotud vabaturumajanduse lobiorganisatsioonidega või elavad naftafirmade rahastamisel. Kindel, et kusagilt peavad raha saama ka keskkonnaorganisatsioonid, kes visandavad musti stsenaariume. Nii toimub kliimauurimine üksteise süüdistamise ja kahtlustamise õhkkonnas.
Kindel on seegi, et arvutustehnika hakkas tõeliselt arenema siis, kui mõisteti, et sellest on abi ilma ennustamiseks. Arvutite isa von Neumanni tegevust rahastasid poole sajandi eest just nimelt ilma ennustamisega seotud organisatsioonid. Kuid tollal arvati, et maailmale piisab paarist majasuurusest superarvutist. Alles pärast seda võttis arvutimaailma enda osaks sõjatööstus. Ning seejärel muu ärindus, mis on viinud interneti sünnini.
Kliimamõjutajad ökosfääris
Maa. Soojus tuleb Maa sisemusest. Päikesekiirguse neeldumine sõltub pinnasest – kas see peegeldab nagu lumikate või neelab nagu must muld.
Vesi. Katab kaks kolmandikku Maa pinnast. Suur osa sellest on veeauruna atmosfääris, põhjustades olulise osa kasvuhooneefektist. Maailmameri on nii termostaat kui ka hoovustega soojuse ümberjagaja. Kui Golfi hoovus katkeks, läheks põhjapoolkeral õige külmaks.
Õhk. Selle koostisest sõltub päikesekiirguse Maale jõudmine ja sealt kiirgamine. Atmosfääri osade ümberpaigutumine toob meile tsüklonid ja antitsüklonid.
Tuli. See on Päike.
Elu. Mõjutab oma tegevusega õhku, maad ja vett ning selle kaudu ilmastikku.
Jää, mis katab poolusi ja mäestikke.
Inimene, kes rändas saja tuhande aasta eest Aafrikast välja ning asus planeeti ümber kujundama.
Kliima muutumisest võidavad kiired kohanejad
Kes võidavad, kui Maa kliima peaks tõepoolest oluliselt muutuma? Võidavad kokkuleplased ja olupoliitikud ehk oportunistid. Sellised elukad nagu rotid, kärbsed, varesed, prussakad, sipelgad, sääsed, taimedest aga umbrohud. Need on maailmas nii laialt levinud, et elavad üle mõnegi muutuse, millega ei saa hakkama liigid, kelle elukohaks on vaid mõni paik Maal.
Aga inimene? Selge see, et kui päikesekiirgus oluliselt väheneb või suureneb, satub kultuur sellisena, nagu me seda läänepoolkeral tunneme, suurde ohtu. Päike ongi viimase kümne tuhande aastaga õige mitut puhku tumenenud. Teisalt pole viimase kümne tuhande aasta jooksul jäänud ükski kultuur väga kauaks kestma.
Hääbus nii Kreeka kui ka Rooma, nii inkade kui ka maiade kultuur. Hääbus Briti impeerium ja Hiina klassikaline kultuur, agoonias on islami kultuur.
Et muutuvas ökosfääris toime tulla, peab muutuma ka inimene ise. Selleks on praegu avanenud vaid üks võimalus – muuta end bioloogiliselt, kui vähe see meile ka ei meeldiks. Vastasel juhul ei suuda me võistelda peale prussakate ka meie endi vabastatud tehisintellekti ega infotulvaga.
Kui Pieter Brueghel maalis kuulsaid pilte Hollandi lumistest maastikest, ei teadnud inimesed, et väike jääaeg on alanud. Kuid Päikese tollane tumenemine tõi kaasa muudki kui uisuvõistlused Madalmaade kanalitel. Tõi endaga eluviisi muutumise ning suurenenud vastuvõtlikkuse haigustele.
On avaldatud koguni arvamust, et Must Surm ehk 14. sajandi keskel Euroopas peaaegu pooled inimesed tapnud epideemia ning 15. sajandi lõpu Lõuna-Ameerika tuulerõugete epideemia omakorda põhjustas kliima külmenemise ning väikesed jääajad.
Viimane päikesekiirguse langus katkes paarikümne aasta eest. Oleks see jätkunud, oleks inimese esilekutsutud kliimasoojenemine jäänud märkamatuks.
