Kui palju raha kulutavad erakondade maksureformid?
Tulumaksuvaba miinimum kahekordseks
–532 miljonit eurot
Praegu on tulumaksuvaba miinimum 154 eurot, 2019. aastal oleks 300 eurot kuus. Ministeeriumi sõnul aitaks see luua uusi töökohti ka väiksema palgaga valdkondades. Ideel on positiivne mõju madalapalgaliste toimetulekule ja see võrdsustaks inimeste sissetulekuid. 1
Vähendada tööjõumakse
–460 miljonit eurot
Sotsiaalmaksu 2% võrra ja töötuskindlustusmaksu 1,95%. See tähendaks ettevõtetele rohkem kapitali töötaja kohta ja aitaks rajada neil ajakohast taristut. Sotsiaalmaks väheneks 2019. aastaks 31%-le. Tööjõukulu vähendamine soodustab, et võetaks rohkem inimesi tööle. 1
Vähendada maksuerandeid ja mahaarvamisi
+767 miljonit eurot
Ministeeriumi hinnangul tähendab see idee senise praktika – võimalikult vähe maksuerisusi – jätkamist. 1
Vähendada sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad 3%
–490 miljonit eurot
Ettevõtetes tahetakse soodustada palgatõusu ja vähendada sissetulekuerinevusi. Ministeeriumi hinnangul on tööjõukulu vähenemine siiski nii väike, et tööhõivele idee suurt mõju ei avaldaks. 1
Vähendada käibemaksu, maksustada tervist kahjustavate ainete tarbimist ja viia sisse autode luksusmaks
–442 miljonit eurot
Kui käibemaks langetatakse 20%-lt 19%-le ja eeldusel, et tarbimine ei muutu, pidurdaks see idee veidi inflatsiooni. Kahjustavate ainete tarbimise ja autode luksusmaksu kohta on vaja eraldi analüüse. 1
Astmeline tulumaks
+1,4 miljardit eurot
Üle 1600 euro eest tuleks praeguse 20% asemel maksta 29% tulumaksu. Ministeeriumi hinnangul oleks sellel esiteks arvestatav mõju inflatsiooni kasvule. Muudatus võrdsustaks Eesti inimeste sissetulekuid. 1
Muuta tulumaksu reegleid
–914 miljonit eurot
Isamaa ja Res Publica Liit soovib, et kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on praegusest suurem maksuvaba tulu. Muudatus jõustuks 2016. aasta jaanuaris. Ministeeriumi hinnangul suurendaks muutus veidi inflatsiooni. See tooks rohkem madalapalgalisi tööturule, ent teoreetiliselt võib ka pärssida 500–846 eurot teenivate inimeste soovi lisatulu teenida, sest iga lisaks teenitud sendilt tõsuseb maksukoormus 20%-lt 40%-le. 1
Seada sotsiaal- maksule lagi
–282 miljonit eurot
See soodustaks kõrgepalgaliste, nn tarkade töökohtade loomist. IRL-i idee on, et Eesti keskmisest palgast kolm korda suuremat teeniva töötaja palgalt tasutav sotsiaalmaks ei tohi Eestis olla kõrgem kui Soomes, Lätis või Suurbritannias. Ministeerium võttis arvesse, et sotsiaalmaksu lagi oleks 2016. aasta jaanuari kolmekordne keskmine palk. Sellest rohkem teenivaid töötajaid on Eestis 2%, mistõttu poleks idee mõju tegelikult väga suur. 1
Tõsta tulumaksuvaba miinimumi
–1,4 miljardit eurot
2016. aastast oleks maksuvaba tulu 350 eurot kuus. Ministeeriumi hinnangul aitaks see luua uusi töökohti ka väiksema palgaga valdkondades. Positiivne mõju oleks madalapalgaliste toimetulekule ja inimeste sissetulekud võrdsustuksid. 1
Vähendada kaudseid makse
–577 miljonit eurot
Tuleks kehtestada väiksem käibemaks inimeste jaoks olulistele asjadele, näiteks küte, põhitoiduained, teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletid. Ministeeriumi hinnangul oleks üldine mõju majandusele ajutine inflatsiooni aeglustumine, hinnalangus teatud kaupade puhul. 1
Astmeline tulumaks
+1,2 miljardit eurot
Üle 2000 euro eest makstaks tulumaksu 33%. Ministeeriumi sõnul võib maksumäära tõstmine vähendada kõrgepalgaliste soovi suurendada tööpanust või panna seda hoopis vähendama. Teisalt võrdsustuks Eesti inimeste sissetulekud. 1
Tulumaksuvaba miinimum kahekordseks
–1,1 miljardit eurot
2016. aastal oleks maksuvaba tulu 308 eurot kuus. Seda kompenseeritaks tulumaksu tõstmisega 24%-le. Ministeeriumi hinnangul suurendaks see inflatsiooni. Idee võimaldaks luua uusi töökohti ka väiksema palgaga valdkondades, sel oleks positiivne mõju madalapalgaliste toimetulekule ja inimeste sissetulekud võrdustuks. 1
Käibemaks 10%-le
–4,4 miljardit eurot
Ministeerium tõdeb, et lubaduse elluviimine on teoreetiliselt vähetõenäoline, sest see on vastuolus EL-i direktiiviga, mis lubab liikmesriigil käibemaksu langetada mitte rohkem kui 15%-le. Kui idee läbi läheks, väheneks inflatsioon. Lähitulevikus stimuleeriks see majandustegevust ja soodustaks töökohtade loomist, ent edasine mõju sõltuks juba ülejäänud rahanduspoliitikast. 1
Hea lugeja, anna teada, millise erakonna maksureform tundub kõige kasulikum? Avalda arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee !