Eellugu:

Kanadas elav 10-aastane tüdruk Kathryn Gray avastas supernoova ja sai kõige nooremaks supernoova avastajaks. Supernoova leidis ta fotosid vaadeldes, fotod olid saadetud tema isale kohaliku amatöörobservatooriumi poolt. Tema leitud supernoova on 17-magnituudine ja sai endale nimeks Supernova 2010lt. Supernoova leiti UGC 3378 galagtikas, mis asub meist umbes 240 miljoni valgusaasta kaugusel, põhjataevas asuvas Kaelkirjaku tähtkujus (Camelpoardalis). Tüdrukut abistas supernoova kindlakstegemisel tema isa, kes kontrollis, kas tegemist ikka on supernoovaga, mitte mõne muu taevaobjektiga, näiteks asteroidiga. Tänaseks on leid kinnitatud ja ametlikult registreeritud.

Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Supernoova võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksiktähest või kaksiktähest. Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses, tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab, järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse.

Vastab Laurits Leedjärv:

Kuidas avastada supernoovat?

Supernoova avastamiseks mingeid erilisi eelteadmisi astronoomiast vaja ei ole, sest ega keegi ei oska prognoosida, kuskohas neid leida võiks. Supernoova leidmine on kannatuse- ja õnnemäng. Varem, nii 10-20 aastat tagasi oligi supernoovade avastamine just amatöörastronoomide mängumaa. Nüüd viimasel ajal on ka profid rohkem supernoovasid avastama hakanud, sest tehnika on muutunud.

Supernoova otsimisel peaks enne teadma, et meie Linnuteest ei ole erilist mõtet supernoovasid otsida, kuna kõik peaks olema üles leitud, Viimane on Kepleri SN 1604 ja see avastati mitusada aastat tagasi. Praegu võib supernoovasid leida kaugetes galaktikates. Kõige parem on supernoovat leida fotosid vaadeldes ja neid ei pea isegi ise tegema, suur osa robotteleskoopide andmebaase näiteks on vabalt kasutatavad. Väikese teleskoobiga isegi ei jõua nii palju pilte teha ja eks ka fotode tegemisel peab õnne olema.

Oluline on teada seda, kuidas objekte võrrelda. Kui on leitud oletatav supernoova objekt, heledam tekkinud täht, mida samast kohast tehtud fotol varem ei olnud, siis tuleb kindlaks teha, kas äkki pole tegemist asteroidiga. Asteroid liigub, supernoova püsib paigal. Supernoova puhul on märgata ka heleduse muutumist, alguses on see väga ere, hiljem muutub tuhmimaks. Suurem osa supernoovasid on leitud siis kui need on juba tuhmuma hakanud.

Nimetatakse supernoovasid nii, et kõige ette tuleb Supernoova, siis aastaarv ja seejärel tähestiku tähed. Aasta alguses on suured tähed, kui ring saab täis, siis alustatakse otsast ja kasutatakse väikeseid tähti. Kui tüdruku leitud supernooval olid lõpus tähed lt, siis saab välja arvestada, mitmes see möödunud aastal oli.