01.07.2016, 00:11

Kuidas kõige rängem majanduskriis Eestimaa põllupidajani jõudis

Majanduskriisi mõju Eestis: tootmine tõmbus kokku ja tööbörsil registreerus üha rohkem töötuid.

Jaak Valge

Töötud 1930-ndatel Tallinna linna tööbörsi juures. Haridus- ja sotsiaalministeeriumi 1930. aasta 26. novembri ringkiri lubas tööbörsil hädaabitööle saata üksnes töötu, kes oli Eesti kodanik, elanud tööbörsi piirkonnas vähemalt aasta, teinud vii-mase aasta jooksul vähemalt 12 nädalat palgatööd ja olnud tööta vähemalt ühe kuu.

FOTO: Foto: Hans Soosaar / Eesti ajaloomuuseum

Põllupidaja Johannes Köster polnud mingi paanitseja. Seda tõestab kasvõi tema teenistuskäik Vabadussõjas. Ta oli eeskujulik sõdur, kes pärast sõja lõppu suunati allohvitseride kooli kuulipildurite roodu.

1900. aastal sündinud Johannes Kösterit ehk Köstri Juhanit, nagu teda kutsuti, ei ajanud närvi ka 1929. aasta sügisel ajalehtedes ilmunud lood New Yorgi pilvelõhkujate ülemistelt korrustelt alla hüppavatest pankrotistunud miljonäridest. Samuti ei häirinud teda finantskriisi Eestisse jõudmine – Diskonto Panga ja Kommertspanga kokkuvarisemised 1930. aasta lõpus ja 1931. aasta alguses.

Kommenteeri Loe kommentaare