Kuidas liigutas Savisaar aastaga miljonit?
Läinud nädalal avaldatud kõrgete riigi- ja linnaametnike majanduslike huvide deklaratsioonidest pälvis oodatult enim tähelepanu Tallinna meeri Edgar Savisaare oma. Mäletatavasti sai Keskerakonna esimees mullu sügisel politseilt oma majandusseisu ebatäpse avaldamise eest isegi trahvi: 2009. aasta kohta käivate andmete seas oli ununenud deklareerimata 2,7 miljoni kroonine ja kaheksa aasta pikkune laen, mis oli üsna kopsaka intressiga võetud Liechtensteini ärimehelt Peter Kaiserilt.
Ent Savisaare mulluses deklaratsioonis oli eespool ära näidatud veel üks, eraisikult võetud 1,55 miljoni kroonine laen. Kokku võlgnes Savisaar seega varasemate andmete põhjal kahele eraisikule – teise laenu andja on erinevalt politsei uurimise objektiks kujunenud 2,7 miljoni kroonisest võlast tänini avalikkusele teadmata – 4,25 miljonit krooni ehk 271 624,51 eurot. Värskeima deklaratsiooni kohaselt on Tallinna linnapea eraisikutele võlgu aga 205 506,63 eurot ehk pea 66 118 euro võrra vähem. Vanas rahas, millega me veel mullu arveldasime ja mille suurusjärk on ehk pisut paremini hoomatav, teeb see pisut üle miljoni krooni, täpsemini 1 034 521.
Kui nüüd vaadata Savisaare deklareeritud sissetulekuid, siis need olid mullu linnapea brutopalgana pisut üle 51 400 krooni (39 953 neto) ja sihtasutuse Tallinn 2011 nõukogu esimehena ligi 6500 krooni kuus lisaks. Selliste tuludega päris miljonit kaheteistkümne kuuga ei maksa – kui jagada laenuosa tagasimakse aasta peale, teeb see 86 210 krooni igas kuus!
Miljonit aastaga ei maksa
Savisaare firma Fixor Holding, mida juhib tema poeg Erki, oli läinud aastal 760 000 krooniga miinuses. Tõsi küll, Fixori eelnenud aastate jaotamata kasum on päris mahlane, 5,4 miljonit krooni, ja firma maksis omanikule ka 400 000 krooni dividende. Seega võis Savisaar sedakaudu vähemalt osa oma võlast katta. Ka võib vangerduste taga olla kinnisvara. Viis ju Savisaar 2009. aastal lõpule oma abielulahutuse nüüdse perekonnanimega Vilja Savisaar-Toomastist ja seetõttu pole ta enam Nõmmel Olevi tänaval asuva avalikkuseski tuntud maja kaasomanik.
Tundmatult eraisikult laenatud 1,55 miljonit krooni oli summa, mis sisuliselt võrdus Keskerakonna juhi poolt varasematel aastatel deklareeritud SEB-st võetud eluasemelaenuga (vt kõrvalt). Võib usutav olla, et Savisaar maksiski selle võla Peter Kaiserilt laenatud 2,7 miljoni abil tagasi. Ent sel juhul viitab Tallinna linnapea majanduslike huvide deklaratsioon, et Savisaar on mullu võtnud täpselt 500 000-kroonise uue laenu. Ja sellegi andja ning tingimuste kohta avalikkusel teave puudub.
Linnapea enda vastused neile küsimustele jäid napiks ja olid, nagu kombeks, nõunik Moonika Batrakova vahendatud. Esimesele Eesti Päevalehe täpsustavale küsimusele vastas Savisaare truu kaaslane pea kõigis ametlikes olukordades, et laenuandjad on ära toodud majanduslike huvide deklaratsioonis. „Deklaratsioon on esitatud vastavalt seaduses ette nähtud korrale,” kõlas vastus küsimusele laenu andnud eraisikute ja võlasumma miljonikroonise vähenemise kohta.
Teistkordsel järelepärimisel selgitas Batrakova oma ülemuse laenusummade muutumist sellega, et tema teada Savisaar tookord võetud laenu ei kasutanudki ja olevat selle laenuandjale tagasi maksnud. „Selleks ei olnud vaja mingit sissetulekute suurendamist,” kostis Batrakova selgitus. Eesti Päevaleht küll proovis linnapealt tema nõuniku vahendusel küsida, kas ta tasus mullu ühe laenu ja võttis seejärel teise juurde, miks ta sellise käigu tegi, kellelt on see laen võetud ja millistest allikatest sai vana laen tasutud, kuid vastuseid ei laekunud.
Savisaare ametlikud tulud ja kohustused
Edgar Savisaare ametikoht, brutopalk, kinnisvara ja laenud/liisingud
2000* riigikogu liige, 23 553 krooni; Hundisilma talu; laen eraisikult 1,25 miljonit ja liising 252 748 krooni
2001* riigikogu liige, 26 448 krooni; Hundisilma talu; laenu pole, liising 206 994 krooni
2002 linnapea, 29 500 krooni; Hundisilma talu; laenu pole, liising 156 449 krooni
2003 linnapea, 29 500 krooni; Hundisilma talu; laenu pole, liising 95 700 krooni
2004 linnapea, 29 500 krooni; Hundisilma talu; laenu pole, liising 389 606 krooni
2005* majandus- ja kommunikatsiooniminister, 53 282 krooni; Hundisilma talu (ühisvara); laen Ühispangalt 1 746 097 krooni, liising 334 675 krooni
2006* majandus- ja kommunikatsiooniminister, 62 086 krooni; Hundisilma talu ja Nõmme maja (ühisomand); laen SEB Eesti Ühispangalt 1 662 962,58 krooni, liising 276 210,80 krooni
2007 linnapea, 41 900 krooni; Hundisilma talu ja Nõmme maja (ühisomand); laen SEB Eesti Ühispangalt 1 577 482,55 krooni, liising 219 321 krooni
2008 linnapea, 49 000 krooni; Hundisilma talu ja Nõmme maja (ühisomand); laen SEB-lt 1 481 376,43 krooni, liising 147 758,97 krooni
2009 linnapea, 51 400 krooni; Hundisilma talu ja Nõmme maja (ühisomand); laen SEB-lt 1 389 575,17 krooni, liisingut pole
2010 linnapea, 51 400 krooni; Hundisilma talu ja Nõmme maja (ühisomand); laen eraisikult 1 550 000 krooni (hiljem täiendas, uut ei esitanud); liisingut pole
2011** linnapea, 51 414 krooni; Hundisilma talu, garaaž Lasnamäel Laagna tee ääres; laenud eraisikutelt 500 000 ja 2 715 480 krooni, liisingut pole
