Tänane Eesti Ekspress kirjutab Ameerika Ühendriikides algatatud uurimisest Iraagi ülesehitusprogrammi raha võimaliku väärkasutusega. Selgitamaks oma lähedastele, töökaaslastele ja avalikkusele selle loo tausta, millesse on väidetavalt kaasatud minu isik, kirjeldan sündmuste jada nii, nagu mina seda näen.

Pean tõdema, et oma selgitustes ei saa ma kindlasti anda lõplikke vastuseid kõigile tekkivatele küsimustele, seda valdavalt ebamäärase info tõttu, mis mul endal selle juhtumiga seoses on. Üritan nii palju kui võimalik selgitada seda, mida ma tean, ja vastata mind puudutava info valguses tekkivatele küsimustele.

Tõsi on, et kuulusin kuni eelmise aasta varakevadeni kahe väidetavalt uurimise alla sattunud ettevõtte – South Bay Partnersi ja Exford Managementi juhtkonda. Kahjuks piirduvad minu teadmised ettevõtete tegevuse kohta sellega, et ettevõtted tegelesid eri investorite nimel soetatud kinnisvara haldamisega. Kuuldavasti on nende firmadega seotud juhtum juba enam kui kaks aastat uurimise all olnud, kuid kogu selle aja jooksul pole ükski ametkond ega ettevõte, sealhulgas minu toonane tööandja, minu poole küsimuste ega päringutega pöördunud. Ma ei ole kursis enese vastu esitatud võimalike süüdistuste või kahtlustustega ning samuti ei tea ma endal lasuvat süüd seoses võimalike kirjeldatud skeemidega. Teadlik olen kirjeldatud võimalikest probleemidest vaid seetõttu, et lugesin väidetavate USA-s kerkinud süüdistuste kohta artiklit Ameerika kohalikust lehest The News & Observer.

Selle loo valguses tekib ilmselt esimese asjana küsimus, miks ma üldse Iraaki läksin ja mida ma seal tegin.

Töökoht raamatupidajana

Juba Tartu ülikooli politoloogiaõpingute ajal alanud karjäär ajakirjanikuna Eestis sai uue pöörde 2003. aasta sügisel, mil vaheldusesoovist ja seiklushimust tingituna uurisin võimalusi asuda tööle sama aasta kevadel Ühendriikide poolt okupeeritud Iraagis. Tol ajal käivitati ameeriklaste poolt valitsetavas Iraagis mitmeid ülesehitusprojekte, mis pidanuks kujundama Iraagist tänapäevase demokraatliku riigi keset Lähis-Ida. Samasse aega langes periood, kus okupatsioonivõimud otsisid aktiivselt inimesi, kes suudavad konfliktijärgses riigis ellu viia ja hallata kümneid demokratiseerumise programme ja projekte.

Üheks selliseks projektiks oli USA valitsusvälise organisatsiooni RTI poolt Ameerika abiorganisatsiooni USAID käest saadud leping Iraagi kohalike omavalitsuste ülesehitamiseks. Akronüümi ILGP (Iraagi kohalike omavalitsuste projekt) raames teostatud projektiga oli hõivatud mitusada inimest, neist sadakond ameeriklast ning hinnanguliselt kaks korda nii palju kohalikke ehk iraaklasi.

Projekti, mille käigus uuendati ja rajati neljas Iraagi eri regioonis näiteks haiglaid, koole, reoveesüsteeme, finantse ja raamatupidamist, kontrolliti tsentraalselt Bagdadis asuvast projekti peakontorist. Finantsistide ja analüütikutena kasutas projekt allhanke korras Dubais resideeruva firma Business Systems House’i poolt värvatud kümneid inimesi, kellest valdava osa moodustasid liibanoni rahvusest araablased, kuid nende seas oli ka näiteks asiaate ning ühe eurooplasena mina. Leidsime toonase tööandjaga teineteist osalt tulenevalt juhusele, kuid osalt ka tänu ühistele tuttavatele, kelle kaudu otsisin võimalust Iraagis töötada.

Esimest korda reisisin Lähis-Itta 2003. aasta oktoobris ja kui väike paus aastavahetusel välja arvata, töötasin järgneva kümne kuu jooksul raamatupidajana esmalt Kuveidis ning seejärel mitmes Iraagi linnas, peamiselt Hillah’s ja Bagdadis. Kokku viibisin Iraagis kuni järgmise aasta juuli lõpuni, mil lahkusin Ameerika Ühendriikidesse, et alustada magistriõpinguid Põhja-Carolina ülikoolis.

Tööd kontrollis ameeriklane

Ülesanded, mida Iraagis täitsin, olid iseenesest lihtsad. Näiteks Bagdadist ligi 95 kilomeetri kaugusel olevas Hillah’s töötasin liibanonlasest finantsjuhi alluvuses, kontrollides projekti sisulise poolega ametis olnud isikute esitatud kulut‰ekkide ja projektide dokumentatsiooni vastavust eelarvele ning sisestades kulutusi raamatupidamisprogrammi. Minu tööd kontrollis minu otsene ülemus ning tema tööd omakorda Bagdadis asuv ameeriklasest finantsjuht. Nii Hillah’s kui ka Bagdadis tegid minu kõrval sarnast tööd finantsjuhi alluvuses peamiselt araablastest välismaalased ja ka mitmed kohalikud iraaklased, kes olid kõik värvatud minuga sama tööandja poolt.

Lahkudes Iraagist 2004. aasta juulis, suundusin ülikooliõpingute eesmärgil Ühendriikidesse. Olin samal ajal edasi seotud oma tööandjaga, valmistudes 2005. aasta suveks, mil projektis rakendati uut finantstarkvara. Sõitsin mais 2005 taas Lähis-Itta, et kahe kuu jooksul Dubais ja Iraagis tarkvara juurutamisel sellega töötama hakkavaid inimesi koolitada.

Kogu minu Lähis-Idas töötamise ajal oli minu töölepingu teine osapool Dubai firma Business Systems House, kellel oli USA mittetulundusühinguga RTI leping projekti varustamiseks finantsosakonna töötajatega, keda – nagu ülalpool mainitud – oli kokku kümneid. Oma töö sisu kirjeldasin eelnevates lõikudes ning seda, et ma reaalselt Iraagi erinevates piirkondades viibisin ja seal seda tööd tegin, võivad kinnitada kõik mu toonased kolleegid.