Kuidas me kolm tuhat tonni killustikku Jõhvi tagant Pärnusse vedasime

Killustikurong sõidab Ida-Virumaalt Pärnusse kaks päeva. Kui läheb Rail Balticu ehitamiseks, pannakse killustikku ka rööbaste alla.

Eesti Päevaleht tegi kahepäevase killustikuveo kaasa. Enamjaolt.

Eesti Energia suurimas kaevanduses jääb igal aastal põlevkivi tootmisest üle neli miljonit tonni killustikku. Selle toorme teekond saab alguse maailma suurimast maa-alusest põlevkivikaevandusest – Ida-Virumaalt Estoniast. Kaevanduse nimi on selline juba 1974. aastast.

Maa peal on masinate pidevast mürast hoolimata kummaliselt vaikne. Tuhande töötajaga ettevõttes ei ole silmale näha ühtegi hingelist, ei looma ega inimest. Peaaegu tundmatuna võib õhus tajuda tolmu, mis annab hingamisteedes tunda alles pärast kaheksat tundi. Teravamalt joonistuvad õrna udu meenutavast tolmust esile kolossaalsed arhitektuurita hooned ja taamal kõrge killustikumägi, mille otsast näeb kogu Ida-Virumaad. Hea ilmaga ka Kuremäe kloostri kuldseid kupleid.

Territooriumi keskmes müriseb rikastusvabrik kui hiiglasliku pesumasina trummel ja selle all on Tallinna pindala jagu kaevandust. Masinad, lindid nagu poekassadel, veavad tooraine maa alt välja kuni vabrikuni. Teised masinad taovad, uputavad ja sordivad kivijupid õigesse suurusse. Nii 30–35 tuhat tonni päevas. Vanade tumehalliks tolmunud silikaattellistega sünges tööstuskatedraalis väänlevad trepid, torud ja industriaalajastu aparatuur kui metallsoolikad pidevas lõhkumistöös.