Kuidas muuta kõrgharidussüsteemi? Lõpetame tasuta hariduse andmise ja jätame alles ainult kolm ülikooli

 (139)

Eesti üliõpilaskondade liidu juht Jaanus Müür usub, et kõrgharidusega inimeste Eestis hoidmiseks peaks atraktiivse keskkonna loomine sundimisest tähtsam olema.
Eesti üliõpilaskondade liidu juht Jaanus Müür usub, et kõrgharidusega inimeste Eestis hoidmiseks peaks atraktiivse keskkonna loomine sundimisest tähtsam olema.Foto: Hendrik Osula

Eile avalikustatud teadus- ja arendusnõukogu kõrghariduse raporti järgi tuleks lõpetada tasuta kõrghariduse jagamine ja asendada see riikliku laenuga, mis kustutatakse ainult siis, kui ülikoolilõpetaja jääb kindlaks ajaks Eestisse tööle. Enamik ülikoole ja teadusasutusi tuleks ühendada, et nende kvaliteet paraneks ja ressursid jaguneksid mõistlikumalt.

Vabariigi valitsuse juures tegutsev teadus- ja arendusnõukogu on valmis saanud Eesti kõrgharidussüsteemi analüüsiva raporti, mille koostas eksperdihinnangute põhjal nõukogu liige Gunnar Okk (loe rohkem lk 4). Raport on tekitanud palju arutelu, sest soovitab mitut kardinaalset muudatust.

Tudengitele võiks kõige rohkem huvi pakkuda raporti osa, mis puudutab praegust, alles käima saadud tasuta kõrghariduse süsteemi. Nimelt ruttaks Okk seda jälle muutma. Tema hinnangul tuleks viia sisse laenudel põhinev koolituslepingute süsteem: noor võtab õppimiseks riigilt laenu, mida ei pea tagasi maksma, kui ta lõpetab õpingud nominaalaja jooksul ja töötab pärast seda mingi aja Eestis. Millal ja kui pika aja peaks kindlasti Eestis veetma, pole raportis täpsustatud.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare